traktor

Moodsad traktorid

traktor, algselt veomasin, nüüdisajal liikurmasin ripp- või haakemasinate või -riistadega töötamiseks, haa­giste vedamiseks ja paiksete masinate käitamiseks. Tööstustraktor on suure veojõuga üldotstarbeline traktor. Tööstustraktorid liigitatakse ehitus-, tee-ehitus-, maaparandus-, torupaigaldus- ja metsatraktoriteks ning traktorlaaduriteks. Metsatraktoril on hea manööverdusvõime. Eri rühma moodustavad sõjalise otstarbega traktorid. Traktorit rakendatakse ka maavarade kaevandamisel jm. Käiguosa järgi liigitatakse traktorid ratas-, roomik- ja poolroomiktraktoriteks. Ratastraktorid on universaalsed, nende erivõimsus on 18–38 W/kg, erisurve pinnasele 80–250 kPa, liikumiskiirus kuni 50 km/h (kiirtraktoritel kuni 80 km/h). Roomiktraktoritel on väike eri­surve pinnasele, suur haardekaal ja veojõud ning hea läbivus. Kummiroomikutega roomiktraktoreid saab kasu­tada ka kõvakattega teedel. Roomiktraktorite erivõimsus on 12–16 W/kg, erisurve pinnasele on 45–55 kPa ja liikumiskiirus kuni 40 km/h. Põllumajanduses kasutatakse roomiktraktoreid vähe, sest nad on kallid. Traktoreid liigitatakse ka toese ehituse (raamiga, poolraamiga või raamita traktorid), mootori võimsuse (väike-, kesk- ja suurtraktorid) ja veojõu järgi.

Üldotstarbelise traktori läbilõige: 1 mootor, 2 õhupuhasti, 3 esiveosild, 4 esiveosilla ajam, 5 käigukast, 6 peaülekande, diferentsiaali, pidurite ja planetaarlõppülekandega tagaveosild, 7 kolmepunktiline rippsüsteem

Põllumajandustraktorid liigitatakse üldotstarbelisteks, vaheltharimis- ja eriotstarbelisteks traktoriteks. Üldotstarbelisel (künni-) traktoril on võimas mootor ja suur haardekaal, nende traktoritega tehakse energiamahukaid mullaharimis-, koristus- jm töid. Vaheltharimistraktoril on suur kliirens, reguleeritav veermik (rööbe) ja kitsad rehvid, teda kasutatakse põhiliselt rühvelkultuuride hooldamiseks. Eri­otstarbelised (aia-, soo-, nõlva- jmt) traktorid on kohandatud kindlate tööde või tingimuste jaoks (nt töötamiseks kitsastel aladel, väikese kandevõimega pinnasel või mäenõlvadel).

Traktori ehitus

Traktor. a ees paikneva mootori ja taga paikneva kabiiniga klassikaline traktor, b keskel paikneva kabiiniga traktor, c šassiitraktor, d keskliigendiga traktor, e poolroomiktraktor

Klassikalisel põllumajandustraktoril paikneb mootor ees ja kabiin tagarataste kohal, rippmehhanism ja haakeseadmed on taga, šassiitraktoril on kabiin harilikult taga. Parema massijaotuse saamiseks võib kabiin paikneda traktori keskel ja mootor kabiinist eespool või kabiini all. Et traktoril oleks hea manööverdusvõime, võib tema raam koosneda kahest liigendiga ühendatud poolest. Traktori jõuallikaks on harilikult 4-taktiline vedelikjahutusega diiselmootor. Väiketraktorite (nt käsitraktori, aiatraktori) moo­tor on 2- või 4-taktiline karburaatormootor. Suurtraktorite mootori võimsus võib olla kuni 300 kW, traktorimootorite erivõimsus on harilikult 6–28 kW/dm³ ja kütuse erikulu 190–280 g/(kW-h). Mootorilt käitatakse veorattaid, käitusvõlli, hüdroajamite pumpasid, kompressorit, kliimaseadme kompressorit, generaatorit jm sead­meid. Veorattaid käitatakse harilikult sidurit, käigukasti, peaülekannet, diferentsiaali ja lõppülekannet hõl­mava mehaanilise jõuülekande kaudu. Harvemini kasutatakse hüdromehaanilist jõuülekannet või mehaa­nilist või hüdrostaatilist astmeteta jõuülekannet. Traktori peasiduriks on harilikult ühe- või kahekettaline kuiv hõõrdsidur, võimsatel traktoritel on täiendav hüdrosidur, mis vähendab jõuülekande väändevõnkeid. Traktori lii­gist olenevalt on käigukasti lülitatavaid käike 6–36 (lihtsatel traktoritel lülitatakse käike traktori liikudes sünkronisaatoritega). Suur käikude arv saadakse liitkäigukastide abil, kus põhiastmel on 4–6 põhikäiku ning täiendavad astmed võimaldavad lülitada 3–6 erine­vat kiirusrežiimi. Liitkäigukastis on käike enamasti võimalik lülitada võimsusvoogu katkestamata (nn power shift käigukastid). Peaülekanne suurendab pöördemomenti kuni 6 korda. Lõppülekanneteks on diferentsiaali kõrval või veorataste juures paiknevad planetaarreduktorid, need suurendavad ratastele kantavat pöördemomenti kuni 8 korda. Ratastraktori veermik koosneb harilikult esisillast ning esi- ja tagaratastest, esisillal võib olla vedrustus. Suurtraktorite veermikuks võib olla raamiga või liigendiga ühendatud poolraamidega alusvanker. Vaheltharimistraktori veermiku rööbe (vahel ka kliirens) on reguleeritav. Roomiktraktori veermiku moodustavad toes (raam), tugirattad (tugiratastega roomikuvanker), veorattad (tähtrattad), juhtrattad, roomikud, roomikute pingutusmehhanismid ja vedrustus. Poolroomiktraktoril on ees juhtrattad ja taga poolroomikkäiturid või nii ees kui ka taga poolroomikkäiturid. Ratastraktori liikumissuuna muutmiseks on kolm viisi: kui esi- ja tagarattad on erineva läbi­mõõduga, pööratakse esirattaid, kui esi- ja tagarattad on ühesuguse läbimõõduga, pööratakse nii esi- kui ka tagarattaid (esi- ja tagarattad on pööratavad kas erinevas suunas või neid saab pöörata nii erinevas kui ka (ümberlülitamisega) samas suunas), liigendraamiga traktoritel pööratakse eesmist poolraami tagumise poolraami suhtes. Esijuhtratastega traktorite rooliseadmes on roolireduktor ning hoobadest ja varrastest koosnev mehaaniline ajam, paljudel ka hüdrauliline võimendi. Et suure liikumistakistusega koheval pinnasel oleks traktorit parem pöörata, saab kumbagi tagaveoratast eraldi pedaaliga pidurdada. Ühesuguse läbimõõduga esi- ja tagaratastega traktoritel kasutatakse põhiliselt hüdrostaatilise ajamiga rooliseadet. Roomiktraktori pööramiseks katkes­tatakse pöördemomendi ülekandmine ühele roomikutest ning seda roomikut ka pidurdatakse. Traktori tööseadmestikku kuuluvad haagik, rippsüsteem ning käitusvõll. Enamasti on traktoritel juhiistmelt käsit­setavad kiirhaakeseadmed ja kolmepunktilised rippsüsteemid. Traktori elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (generaator, akupatarei), käivitusseadmetest (käiviti, hõõgküünlad), valgustusseadmeist (esi- ja tagalaternad, tööee ja töömasina valgustid, kabiini valgusti), signalisatsiooni- ja juhtimisseadmeist (suunatuled, mõõteriistad, märgulambid, sumistid, elektroonilised juhtimisseadmed) ja lisaseadmeist (klaasipuhastid, ventilaator, kliimaseade, sidevahendid, GPS-seade jmt). Põllumajandustraktoritel on harilikult kinnine avarate akendega ja müraisolatsiooniga kabiin, kus on õhupuhasti ning ventilatsiooni- ja kütte- või kliimaseadmed. Osal väiketraktoritel ei ole kabiini.

Ajaloost

Auruatru hakati ehitama ja kasutama 1850.–60. aastatel Suurbritannias ja Prantsusmaal. Kui aurujõuallika asemel hakati rakendama sisepõlemismootorit (vahe­mikus 1890–1920), kujunes auruader traktoriks.