Eesti linnustik

Koduvarblane
Rasvatihane
Hallvares. Kõik need kolm värvulist on Eestis tavalised ja nad elavad ka suurtes linnades

2010. aasta seisuga oli Eestis kohatud 375 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud linnuliiki, lisaks veel 5 teadmata päritoluga liiki. Haudelinde oli 225 liiki (neist 210 püsivalt). Läbirändel on Eestis kohatud linde 215 liigist (püsivalt 204 liigist), talvel aga 158 liigist (püsivalt 109 liigist). Eksikülalisi oli 2010. aasta nimestikus 115 liiki. Palju peamiselt põhjapoolse levikuga liike on meil vaid läbirändajad (iga-aastasi 36 ja ebaregulaarseid 8 liiki, juhuslikke 1 liik). Mõned linnud on kas tali- või suvikülalised. Pesitsejatest on ainult kuni veerand paigalinnud, ülejäänud rändlinnud. Eestis pesitseb kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), pistrikulised (mõnes süsteemis haukalised; 27), kakulised (12), toonekurelised (10) ja teised.

Septembri lõpus 2011 kuulus Eesti lindude nimestikku 377 liiki, lisaks 5 teadmata päritoluga liiki (vaata välislinki Eesti lindude nimestikust).

Eesti nüüdislinnustik on kujunenud põhiliselt pärast viimast jääaega, kui koos kogu elustiku rikastumisega tuli meile järjest uusi liike. Arktilistele tundrate ja rannikute lindudele järgnesid okas- ja segametsade linnud, hiljem saabusid soojalembesemad, lehtmetsades elavad linnud ning inimkaaslejad. Osa asustusajalooliselt varaseimate liikide leviala taandus aga põhja poole. Praegustest haudelindudest kuulub suurem osa (60%) laia levilaga loomastikutüüpidesse (palearktilisse, holarktilisse ja kosmopoliitsesse). Palju on ka Euroopa-Turkestani (11%) ja Euroopa päritolu liike (9%), vähem on säilinud arktilise, Siberi ja Vana Maailma faunatüüpide esindajaid. Läbirändajaist kuuluvad pooled (50%) arktilisse faunatüüpi. 20. sajandil täienes linnustik liikidega, sajandi viimase 50 aasta vältel laiendas oma levilat ja hakkas Eestis pesitsema vähemalt 17 linnuliiki, näiteks naaskelnokk, kukkurtihane, kühmnokk- ja laululuik, tutt-tiir ja kormoran. Osa lindude (sh valge-toonekure, haha, sookure, meri- ja hõbekajaka ning musträsta) arvukus on kasvanud, kuid paljude (sh väikepistriku, väiketülli, tutka, väänkaela, rohunepi ja tõmmukajaka) arvukus tugevasti kahanenud. Loodusolude muutumise või inimtegevuse tagajärjel on mitme linnuliigi (nt järvekauri, krüüsli, madukotka, siniraa, rabapüü) arvukus vähenenud ohtlikult. Haudelinnuna on meilt kadunud varem suhteliselt tavaline rabapistrik.
Ligi pool meie haudelinnustikust (valdavalt värvulised) eelistab elupaigana puistuid ja põõsastikke, viiendik (eelkõige hanelised ja kurvitsalised) on seotud siseveekogudega, kümnendik eelistab madalsoid ja niite (valdavalt värvulised), mererannikut ja saari (peamiselt kurvitsalised ja hanelised) ning kultuurmaastikku. Vaid 3% meie linnuliikidest pesitseb ainult rabades. Kõige liigirikkamad ja tihedamalt asustatud on laialehised lehtmetsad (kuni 1800 paari 1 km² kohta). Metsalindudest on arvukaimad pesitsejad metsvint (1,5–2,5 miljonit haudepaari), salu-lehelind (0,8–2 miljonit) ja mets-lehelind (0,5–1 miljonit). Suhteliselt linnuvaesed on lagerabad (kuni 70 paari 1 km² kohta), kuid seal pesitseb palju ainult sellele elupaigale omaseid liike (rabapüü, rüüt, hallõgija, heletilder, väikekoovitaja, varem ka rabapistrik). Kõikjal Eestis elavad linavästrik, põldlõoke, kuldnokk, metsvint ja väike-lehelind.

Jahilindudeks on kuulutatud 36 liiki, enim kütitakse Eestis parte ja hanesid.

Eesti lindude kuulumine punasesse raamatusse ja nende kaitse

Eesti punases raamatus (1998) on tollal kehtinud kategooriasüsteemi järgi 0 (hävinud või tõenäoliselt hävinud) kategoorias 2, 1. (eriti ohustatud) kategoorias 7, 2. (ohualtid) kategoorias 8, 3. (haruldased) kategoorias 19, 4. (tähelepanu väärivad) kategoorias 11 ja 5. (määratlemata) kategoorias 9 linnuliiki.

2008. aasta veebipõhises punases raamatus kuulub Eestis hävinute kategooriasse habekakk, punakurk-kaur, rabapistrik ja veetallaja; äärmiselt ohustatute kategooriasse järvekaur, madukotkas, merivart, must-harksaba, siniraag, suur-konnakotkas, tuttlõoke ja väike-laukhani; ohustatute kategooriasse kirjuhahk, must-toonekurg, rabapüü, roherähn, sooräts, soorüdi, tutkas ja tõmmukajakas; ohualdiste kategooriasse 21 ja ohulähedaste kategooriasse 31 liiki.
Praegu kuulub looduskaitse I kaitsekategooriasse 14 (must-toonekurg, väike-laukhani, konnakotkad (väike- ja suur-konnakotkas), meri-, madu-, kalju- ja kalakotkas, rabapistrik, väikepistrik, rabapüü, tutkas, habekakk ja siniraag), II kaitsekategooriasse 35, III kaitsekategooriasse 67 linnuliiki.

Siniraag kuulub Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatute kategooriasse ja looduskaitse I kaitsekategooriasse

Roherähn kuulub Eesti punase raamatu (2008) ohustatute kategooriasse ja looduskaitse II kaitsekategooriasse

Liivatüll kuulub Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooriasse ja looduskaitse III kaitsekategooriasse

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

L. Rootsmäe ja H. Veromann. Eesti laululinnud. Tallinn, 1974
T. Randla. Eesti röövlinnud. Tallinn, 1976
E. Kumari. Eesti lindude välimääraja. Tallinn, ⁴1984
O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
E. Leibak, V. Lilleleht, H. Veromann (toimetaja). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Tallinn, 1994
E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010

Välislingid

EE 11, 2002 (V. Lilleleht); muudetud 2011

Galerii

Kategooriad: Eesti linnud