Tagasi ETBL-i avalehele

kühmnokk-luik

Tüüpiline kühmnokk-luige pesitsuspaik

Kühmnokk-luigel peaaegu puuduvad looduslikud vaenlased

kühmnokk-luik (Cugnus olor; ingl mute swan, vn лебедь-шипун), suur veelind haneliste seltsist.

Pikkus 145–160 cm, tiibade siruulatus 208–238 cm. Täiskasvanult üleni valge sulestikuga lind, noorussulestik on hall. Nokk oranž, musta kühmuga (isaslinnul on kühm suurem). Jalad mustad, varbad on ühendatud ujulestadega. Hoiab oma pikka kaela kõveras ja tiibu sageli puhevil selja kohal. Peaaegu tumm. Lendu saadab kuuldav tiivavihin. Sööb taimset toitu. Pesa on suur taimekuhil, mille keskel lohk. Kurnas 4–8 muna. Pojad on pesahülgajad ja järgnevad oma vanematele kohe, kui neil koorumisjärgselt on suled kuivanud. Luigepere hoiab kokku, poegi jälgitakse pingsalt. Kühmnokk-luik on tugev ja agressiivne, eriti pesitsusajal, ning tal peaaegu puuduvad looduslikud vaenlased. Pesitusareaal on Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mere äärsetel aladel. Viimase paarikümne aastaga on tema levik märgatavalt suurenenud. Inimkaaslejana on teda peale loodusmaastike ka asulates ja linnades (linnaparkides ilulinnuna). Kühmnokk-luike ei ole kogu aeg Euroopas olnud, vaid ta toodi sisse 16.–17. sajandil. Järsult kasvas tema arvukus 20. sajandi esimesel poolel.

Eestis on ta harilik haudelind, tavaline on ta madalatel merelahtedel ja kaugetel saartel ning laidudel, siseveekogudel on teda harvem. Pesitseb peamiselt rannaroostikes. Veel 20. sajandi algukümnendil oli kühmnokk-luik Eestis suur haruldus – 1908–28 pesitses 1–2 paari Kuressaare lahel. 1955. aastal nähti kuhmnokk-luiki Virtsu lähedal, 1959 avastati Muhumaal Suuremõisa lahel 1 pesitsev paar. Sellest ajast peale on kühmnokk-luige arvukus aasta-aastalt kasvanud. Talveks lendab osa meie luiki Läänemere lõunapiirkonda, omakorda tuleb meile põhja poolt linde. Suur osa meil pesitsejatest ei lenda talveks üldse ära, kuid ilmade järsul külmenemisel võivad paljud neist hukka saada. Järjest suuremaks on kasvanud Peipsi järve tähtsus rändepeatuspaigana, sinna koonduvad ka ida poolt tulijad.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

Loodud 2011