Tagasi ETBL-i avalehele

kurvitsalised

Tüllllaste esindaja liivatüll

Tiirlaste esindaja jõgitiir

Kajaklaste esindaja naerukajakas

Kurvitslaste esindaja suurkoovitaja

kurvitsalised (Charadriiformes; vn pжанкообразные), peamiselt märgalade ja veekogudega seotud lindude suur ülemaailmse levilaga selts; 330 liiki ja 18 sugukonda.

Enamik kurvitsalisi on pika noka ja pikkade jalgadega väikesed kuni keskmise suurusega linnud (mõnel kurvitslasel on hiiglaslik nokk); alklased on välimuselt teistest kurvitsalistest märksa erinevad. Sulestiku värvuses on ülekaalus must, valge, hallid või pruunid toonid. Isas- ja emaslindude sulestik on enamasti ühetaoline, paljude liikide isased on emastest veidi suuremad. Söövad valdavalt loomset toitu. Kurvitsaliste seas on palju kahlajaid. Suurem osa on monogaamsed, enne pesitsemist peavad paarimismänge. Pesitsevad enamasti kord aastas, kurnas 1–4 muna; pojad pesahülgajad.

14 liiki ning 3 alamliiki maailma punases raamatus.

Koos eksikülalistega on Eestis kohatud 82 liiki kurvitsalisi. Pesitsejaid on 65 liiki. Liigirohkemad sugukonnad on kurvitslased, tülllased, kajaklased ja tiirlased. Enamik Eesti kurvitsalisi on rändlinnud. Eesti merelinnud on kajakad ja tiirud, rannikulinnud on merisk ja rislad, siseveekogude kaldaaladel elutsevad tüllid ja tildrid, soodes tikutaja, rüüdad ja koovitajad, avamaastike lind on kiivitaja.

Looduskaitsealustest liikidest on tutkas I kaitsekategoorias; II kaitsekategoorias on 11 liiki: naaskelnokk, niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mudanepp (Lymnocryptes minimus), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), kivirullija, väikekajakas, tõmmukajakas, räusktiir, tutt-tiir, alk (Alca torda) ja krüüsel; 15 liik on looduskaitse III kaitsekategoorias: liivatüll (Charadrius hiaticula), väiketüll (Charadrius dubius), rüüt (Pluvialis aprcaria), meririsla (Calidris maritima), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), mudatilder (Tringa glareola), veetallaja, jõgitiir, randtiir, väiketiir ja mustviires.

Eesti punases raamatus on tõmmukajakas ja tutkas ohustatute, alk, kivirullija, krüüsel, rohunepp, mudanepp, väikekajakas ja räusktiir ohualdiste, liivatüll, mustviires, mustsaba-vigle, väikekoovitaja, naaskelnokk, väiketiir ja heletilder ohulähedaste kategoorias.

Piltidel on näiteid Eesti arvukamatest kurvitsaliste sugukondadest.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 5, 1990; VE, 2006; muudetud 2011