kiivitaja

Kiivitaja isaslinnul on peas uhkem tutt kui emaslinnul

kiivitaja (Vanellus vanellus), Euraasia parasvöötme lagealade, sealhulgas märgalade kurvitsaline tülllaste sugukonnast. Pikkus 28–31 cm, tiibade siruulatus 70–76 cm. Tal on küütlevalt roheline seljasulestik ja peas pikk suletutt (isaslinnul on see silmatorkavam). Sooritab mängulennu ajal keerukaid manöövreid. Pesa teeb vähestest kõrtest maapinnalohku. Kurnas on 4 muna, hauvad mõlemad vanalinnud, kokku kuni 30 päeva. Kiivitaja sööb mitmesugusesid maismaaselgrootuid. Levila põhja- ja idapoolsed linnud on rändlinnud.

Eestis üldlevinud sage haudelind, saabub märtsis või аргilli alguses, olles meil esimesi kevadekuulutajaid. Pesitsema hakkab aprillis; järelkurni leidub juuniski. Lahkub septembris-oktoobris, talvitab Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Kiivitaja on meie põllumaastikus väga tüüpiline lind. Soojadel talvedel on mõni jäänud ka talvitama.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• kurvitsalised
• tülllased

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Kiivitaja veebisaidil eElurikkus
• Kiivtaja veebisaidil LuontoPortti (soome keeles)
• Kiivitaja veebisaidil ARKIVE (inglise keeles)