tikutaja

Tikutaja vibreerivates sabasulgedes tekib möhitav heli, millest ta on saanud ka oma rahvapärase nimetuse

Maapinnal toitu otsivat tikutajat on raske märgata

tikutaja, taevasikk (Galinago galinago; ingl common snipe, vn бекас), rahvapäraselt ka möhitaja. Euraasia põhja- ja keskosa ning Ida-Aafrika ja Põhja- ning Lõuna-Ameerika kurvitsaline tülllaste sugukonnast. Ta elutseb nii tundrates kui ka rohtlates.

Pikkus 25–27 cm, tiibade siruulatus 37–43 cm. Jalad kõrged ja nokk väga pikk, sulestik on pruuni-valkja-kollaskirju. Mängulennul järsult alla poole sööstva tikutaja sabasulgede vibreerimisest tekib iseloomulik kitse mökitamist meenutav heli. Sööb peamiselt selgrootuid, keda songib pinnasest või mudast välja noka abil. Pesa vooderdab väheste kõrtega ja see paikneb enda kraabitud maapinnalohus. Kurnas on 4 muna. Poegi hooldavad mõlemad vanalinnud.

Eestis on tikutajat rohkesti, ta eelistab niiskeid ja avatud alasid. Üldlevinud harilik haudelind. Jahilind, teda võib küttida 20. augustist 31. oktoobrini. Saabub märtsis-aprillis, ära lendab augustist oktoobrini, vähesed aga alles novembris.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• kurvitsalised
• kurvitslased
• veelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Tikutaja veebisaidil eElurikkus
• Tikutaja veebisaidil LuontoPortti (soome keeles)
• Tikutaja veebisaidil ARKIVE (inglise keeles)