Tagasi ETBL-i avalehele

must-toonekurg

Must-toonekure pesaelu

must-toonekurg (Ciconia nigra), väikesearvuline toonekureline. Sarnaneb kehalt valge-toonekurega, kuid on tollest veidi väiksem ning musta ülapoole, pea ja kaelaga; tiibade siruulatus 185-205 cm. Toitub vooluveekogudel  eelkõige kaladest, aga ka kahepaiksetest ja putukatest, luhtadel ja niitudel viibib vähem. Rändlind, lahkub augusti teisel poolel ja saabub märtsi teisel poolel – aprilli alguses. Pesitseb varjatult inimasustusest kaugel olevates lodu- ja segametsades vanal, tugevate okstega puul (peamiselt võra allosas). Väga pesapaigatruu; pesas on 2–5 (6) muna, haudumine kestab umbes 5 nädalat, pojad tulevad pesasse ööbima veel paar nädalat pärast väljalendu (augusti alguses). Must-toonekure arvukuses on olnud tõuse ja langusi. 1977–82 elas Eestis umbes 250, 2002. aastal 100–115 linnupaari. Must-toonekure levila on Eestis nihkunud läände: 1960. aastatel teda veel läänesaartel ei olnud, kuid nüüd on Saaremaa ja Muhu koos Pärnumaaga Eesti kolm kõige tihedamini asustatud piirkonda (1000 km2 kohta tuleb üle 3,5 paari). Samal ajal on Ida-Eestis must-toonekure arvukus oluliselt vähenenud, selle põhjusteks peetakse intensiivset metsaraiet, metsnugise  kui vaenlase arvukuse suurenemist, metsade kuivendamist, vooluveekogude kuivamist ning kallaste võsastumist. Pärssivalt on mõjunud ka rändepeatuskohtade (näiteks Iisraelis) ja talvitamisalade (Niiluse keskjooksul) ebasoodsad olud. 1998 valis Eesti Ornitoloogiaühing must-toonekure aasta linnuks. Eestis tegutsev Kotkaklubi on jälginud ühe must-toonekure pesa juurde üles pandud veebikaameraga seal toimuvat ja tutvustanud seda ka üldsusele.

Välislingid

EE 12, 2003; EME-2, 2009; muudetud 2011