Tagasi ETBL-i avalehele

laukhani

Suur-laukhaned rändepeatusel Eestis

laukhani, kaks haneliseliiki: suur-laukhani (Anser albifrons; vn белолобый гусь, ingl Greater White-fronted Goose) ja väike-laukhani (Anser erythropus; vn пискулька, ingl Lesser White-fronted Goose). Laukhaned on omavahel väga sarnased, suur-laukhani erineb suurema kasvu, heleda silmarõnga puudumise, pikema kaela, kitsama valge laugu ja pikema noka poolest. laukhaned söövad taimset toitu; pesa teevad kõrgemale kohale. Kurnas on 4–7 muna; emalind haub üksi, kuid isalind peab lähikonnas valvet. Järglasi hooldavad mõlemad vanalinnud. Suur-laukhane pikkus on 65–78 cm ja tiibade siruulatus 130–165 cm. Ta pesitseb Euraasia, Gröönimaa ja Põhja-Ameerika tundras. Tal on vähemalt viis alamliiki. Väike-laukhane pikkus on 53–66 cm ja tiibade siruulatus 120–135 cm. Tema pesitsusareaal on Euraasia põhjaosas tundra lõunapiiril. Eelistab küngaste, orgude ja järvedega maastikku. Tema arvukuses on suur langus, mis võib olla tingitud jahist pesitsusaladel ja põllumürkidest talvitusaladel. Maailma punases raamatus ohualdiste liikide kategoorias.

  • Eestis on suur-laukhani rohkearvuline läbirändaja aprillis ja mais ning septembris ja oktoobris, viibides ja toitudes koos teiste hanelistega põldudel (massiliselt näiteks Matsalu rahvuspargi piirkonnas), võib ta seal tekitada suurt majanduslikku kahju. Väike-laukhani on meil väga haruldane läbirändaja (aprillis ja mais ning septembris). Ta on looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu äärmiselt ohustatute kategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008

Välislingid

Loodud 2011