tilder

Vihitaja

tilder (Tringa), sihvakate pikajalgsete kurvitsaliste perekond kurvitslaste sugukonnast; 15 liiki. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas tundravööndist kuni stepivööndini, asustavad veekogude kaldaid, soid ja muid märgalasid. Tildrid on rästa- kuni hakisuurused, sabapealne ja tagaselg valged, muu sulestik peamiselt hall või pruun, neil on pikk sirge ja terav nokk, söövad enamasti selgrootuid. Pesitsevad kas maas või puude otsas teiste lindude, sageli rästaste vanas pesas; rändlinnud. Suur osa tildritest on jahilinnud.

Eestis onl kohatud kuut liiki tildreid. Tavalisimad on vihitaja, punajalgjalg-tilder (Tringa totanus), pesitseb niisketel rannaniitudel enda kraabitud lohus ja metstilder (T. ochropus), pesitseb peamiselt niisketes kraavitatud kuuse-segametsades puu otsas, kоhendab pesaks teiste vanu ja hülgab pojad enne nende lennuvõimestumist. Mudatilder (Т. glareola) eelistab suuri älverabasid, pesa paikneb laugaste vahel turbasamblamättal; poegi toidavad mõlemad vanemad. Heletilder (T. nebulana) on haruldane haudelind, kuid tavaline läbirändaja; elab suurtel soodel ja älverabadel. Tumetilder (T. erythropus) on väiksearvuline läbirändaja, mõnikord viibib meil ka suvel, aga ei pesitse. Lammitilder (T. stagnatilis) on Eestis eksikülaline, küll aga pesitseb ta Lätis ja Soomes.

Looduskaitsealused on punajalg-tilder, mudatilder ja heletilder, kes kuuluvad III kaitsekategooriasse. Eesti punases raamatus (2008) on heletilder, kes kuulub ohulähedaste liikide kategooriasse.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• kurvitsalised
• kurvitslased

Kirjandus

•  Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislink

• Tildreid veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)