Tagasi ETBL-i avalehele

kormoran

Kormoranid Haapsalu lahel puhkamas

kormoran (Phalacrocorax carbo; ingl great cormorant, vn большой баклан), väga suure levilaga pelikaniline kormoranlaste sugukonnast; vähemalt kolm alamliiki (mõnes süsteemis on nad eraldatud ka omaette liikideks).

Pikkus 80–100 cm, tiibade siruulatus 130–160 cm. Sulestik tume, hundsulestikus on keha küljel suur valge laik ja ka peas on heledaid alasid. Põhja-Atlandi rannakaljudel (sealhulgas Põhja- ning Kesk-Norras, Prantsusmaa looderannikul, Briti saartel, Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika kirdeosas) pesitseb kolooniatena atlandi kormoran (Ph. c. carbo), kes on üks linnulaatade asukaid. Läänemere piirkonnas, sealhulgas Eestis, ja kogu Mandri-Euroopas on levinud harilik kormoran (Phalacrocorax carbo sinensis), kelle pesad paiknevad puu otsas, viimasel ajal ka väikestel saartel ja liivasäärtel maas, kuna neil puid ei kasva. Mune hauvad mõlemad vanalinnud. Toitub peaegu täielikult kaladest, kelle järele läheb sukeldudes (tavaliselt 10 m sügavusele). Sööb praktiliselt kõiki tema piirkonnas levinud kalu, eelistades üldiselt neid, keda on kergem alla neelata. Ööpäevane toiduvajadus on 350–500 g kala. Tekitab mõnel pool kalamajandusele kahju. Väljaspool Euroopat ulatub ta levila India ja Hiinani. Kaug-Idas ja Kagu-Aasias on levinud kalastamine kormoranide abil.

Mandriline alamliik oli 20. sajandi 70. aastail madalseisus, mistõttu oli ta Euroopa Liidu maades 1979–97 kaitsealune liik. Praegu on ta kõikjal arvukas.

Veel mõni aeg tagasi oli kormoran Eestis väikesearvuline läbirändaja, haudelinnuks sai ta alles 1983. aastal, kui Soome lahel pesitses esimene haudeasurkond. Kormoranide arvukus on 20. sajandi lõpust alates järsult kasvanud. Näiteks leiti Pärnumaal esimene koloonia Sorgu saarelt 1993. aastal (80 paariga), 2006. aastal pesitses maakonnas juba 2000 paari. Matsalu lahe piirkonnas loendati samal aastal 3000 ja kogu Eestis 11 665 pesitsuspaari. Praegu on ta Lääne-Eestis harilik ja  Soome lahel harv haudelind. Ainus sisemaakoloonia on Võrtsjärvel. Rändel lendab meilt läbi mõningane hulk kormorane ja osa jääb ka talvitama (tegemist on atlandi kormoranide, peamiselt Valgel merel ja Koola poolsaare rannikul pesitsevate isenditega). Kormorani peetakse Eestis nuhtlusliigiks ja tema arvukuse vähendamiseks on võetud ka vastavaid vägivallatuid meetmeid.

Vaata seotud arikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

Loodud 2011