Tagasi ETBL-i avalehele

hallhani

hallhani (Anser anser; ingl greylag goose, vn cерый гусь), üleni pruunikashall suur haneline. Levinud Euraasia metsa-, stepi- ja kõrbevööndi veekogudel. 2 alamliiki – idapoolsem on A. a. rubirostris ja läänepoolsem A. a. anser.

Pikkus 75–90 cm, tiibade siruulatus 147–180 cm. Nokk hele ja tugev, jalad roosakad. Sööb maast rohtseid taimeosi, mõnikord vees ujudes ka veetaimi. Hallhani on valjuhäälselt lärmakas. Pesitseb peamiselt varjulistel rannikumärgaladel, sisemaaisendid ka suurte järvede ja jõgede ääres; pesa on hästi peidetud. Kurnas 4–6 muna, emalind haub ja isalind peab valvet. Pojad on pesahülgajad ja lahkuvad pärast koorumist pesast kohe, kui on kuivanud. Pere liigub koos. Rändlind, rändel on suures parves.

Eestis on hallhani haudelind. Ta saabub meile vara, juba märtsis. Rohkem on teda läänerannikul ja saartel, eelistab viibida suurte roostike ja rannaniitude piirkonnas. Pesaks kuhjab kõrge hunniku mulluseid roovarsi ja vooderdab selle lohu udusulgedega. Jahilind, teda võib lasta 10. septembrist 31. oktoobrini, kuid merel, Narva veehoidlal, Peipsil ja Võrtsjärvel kuni 30. novembrini. Sügisel peatub meil läbirändel sageli tohutuid haneparvi, kes toituvad põldudel ja niitudel. Meie omad hallhaned lendavad talvituspaikadesse augustist oktoobrini, mõnikord ka hiljem.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

Loodud 2011