Eesti kõrgemad taimed

Pärismaiste liikide arv Eesti taimede levikuatlase ruutudes (täisruut 750 liiki)

Eesti sagedasimad soontaimed (taimede levikuatlase andmetel)
aas-seahernes (Lathyrus pratensis)
aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense)
angervaks (Filipendula ulmaria)
harilik hiirehernes (Vicia cracca)
harilik käbihein (Prunella vulgaris)
harilik kerahein (Dactylis glomerata)
harilik mänd (Pinus sylvestris)
harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)
harilik raudrohi (Achillea millefolium)
kibe tulikas (Ranunculus acris)
kõrvenõges (Urtica dioica)
külmamailane (Veronica  chamaedrys)
luht-kastevars (Deschampsia  caespitosa)
metsmaasikas (Fragaria vesca)
ojamõõl (Geum rivale)
punane aruhein (Festuca rubra)
suur teeleht (Plantago major)
tedremaran (Potentilla erecta)
valge madar (Galium album)
valge ristik (Trifolium repens)
Koostanud Toomas Kukk

Eesti pärismaise taimestiku kümme liigirikkaimat sugukonda
Sugukond	Liike	Perekondi	% liikide arvust
korvõielised(Asteraceae)	353	40	24,6
lõikheinalised (Cyperaceae)	95	12	6,6
kõrrelised (Poaceae)	92	40	6,4
roosõielised (Rosaceae)	89	17	6,2
liblikõielised (Fabaceae)	59	12	4,1
nelgilised (Caryophyllaceae)	50	16	3,5
ristõielised (Brassicaceae)	48	30	3,3
mailaselised (Scorphylariaceae)	47	12	3,3
tulikalised (Ranunculaceae)	37	11	2,6
käpalised (Orchidaceae)	36	19	2,5
Koostanud Toomas Kukk

Eestis on kõrgematest taimedest leitud 584 samblaliiki (kõdersamblaid 2, helvik- ehk maksasamblaid 128 ja lehtsamblaid 454 liiki), pärismaiseid sõnajalgtaimi 53, paljasseemnetaimi 4 ja katteseemne- ehk õistaimi 1393 liiki (lisaks ligikaudu 100 alamliiki, kusjuures osal liikidel on mitu alamliiki). Pärismaised soontaimed (sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimed – kokku 1450 liiki) on tulnud Eesti alale inimese otsese kaasabita pärast jääaega (2002. aasta seisuga oli esindatud 113 sugukonda ja 443 perekonda). Pärismaisteks liikideks peetakse ka neid soontaimi (nn arheofüüte), kes on jõudnud Eestisse inimese kaasabil enne 18. sajandi keskpaika.

Liigirohkeim sugukond (2002. aasta seisuga) on korvõielised (353 liiki, sealhulgas 210 nn pisiliiki võilille  ja hunditubaka perekonnast), järgnevad lõikheinalised (95), kõrrelised (92) ja roosõielised (89). 37 sugukonnas on üks liik, 18 sugukonnas kaks ja 8 sugukonnas kolm liiki. Suurim on võilille perekond (165 liiki), järgnevad hunditubaka (81) ja tarna (69) perekond.

• Kultuurtaimi (s.o tahtlikult sisse toodud ehk introdutseeritud kultiveeritavad taksonid, sh metsakultuuride võõrliigid, arboreetumite ja botaanikaaedade kollektsioonides kasvatatavad liigid) on vähemalt 6000 liiki (neist 1700 liiki on puittaimed; koos teisendite ja sortidega on Eestis vähemalt 35 000 taksonit). Inimtegevusega kaasnevad tulnukad ja metsistunud kultuurliigid ning alamliigid, neid on teada umbes 800, tavalisimad on kanada pujukakar ehk kanada õnnehein (Conyza canadensis) ja lõhnav kummel. Tulnuktaimed satuvad Eestisse peamiselt rongide, autode ning laevadega, neid kasvab tavaliselt prahipaikadel ja jäätmaadel, näiteks Siversi puju ja reini jumikas. Juhuslikult metsistujad levivad küll algsest külvamis- või istutamiskohast välja, kuid uues kasvukohas nad iseseisvalt peaaegu ei paljune või ei püsi seal üle ühe põlvkonna, näiteks harilik kõrvits ja suur mungalill. Püsivalt metsistujad paljunevad iseseisvalt, kuid kasvavad vaid tugeva inimmõjuga aladel, näiteks sinine käoking ja aedtulp. Sissetoodud soontaimedest on 125 taksonit naturaliseerunud, nad levivad ja paljunevad looduslikes kooslustes, näiteks kanada vesikatk (Elodea canadensis), kurdlehine kibuvits ja väikeseõiene lemmalts.
• Pärismaiste liikide ja alamliikide hulgas on kultuurisuhte põhjal kõige rohkem hemeradiafoore ehk inimmõju suhtes ükskõikseid (754 taksonit), näiteks harilik heinputk ja harilik angervaks, järgnevad apofüüdid ehk mõõdukat inimmõju eelistavad (433), näiteks ahtalehine põdrakanep ja harilik vaarikas, antropofüüdid ehk inimkaaslejad (212), näiteks rukkilill ja vereurmarohi, ning hemerofoobid ehk kultuuripagejad ehk inimkaaslematud (138), näiteks lehitu pisikäpp ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Pärismaisest soontaimestikust leidub kõige rohkem laia areaaliga Euro-Siberi (442 taksonit), Euroopa (355) ja tsirkumpolaarseid (251) taksoneid. Vähearvukad on rannikutaimed ja arktoalpiinse flooraelemendi liigid. Enamik samblaliike on tsirkumpolaarse levilaga. Pärismaisest taimestikust kasvab 538 taksonit (umbes 35% liikide ja alamliikide üldarvust) Eestis oma areaali piiril – kõige enam kirde- (128 taksonit), näiteks harilik jugapuu ja jumalakäpp (Orchis mascula), põhja- (121), näiteks soomukad (Orobanche) ja allikmailane, kagu- (56), näiteks harilik porss ja mägimaran, ning loodepiiril (52), näiteks harilik metspipar ja seaohakas. Kõik arktoalpiinse flooraelemendi liigid on Eestis oma areaali lõuna- või kagupiiril, näiteks pung-kirburohi ja alpi võipätakas. Areaali põhja- või kirdepiirile jõudnud taksonite ülekaal tõendab Eesti taimestiku põhiliselt euroopalikku päritolu. Eesti endeemid (tegelikult neoendeemid) on tekkinud pärast jääaega, neid on 52 ja enamik neist on võilille, hunditubaka ja viirpuu perekonna pisiliigid. Eesti tuntuimad endeemid on saaremaa robirohi ja eesti soojumikas (Saussurea alpina esthonica).

Eesti taimestik on temaga samal laiuskraadil paiknevatest samasuurustest aladest märkimisväärselt liigirikkam, sest Eesti asub Ida- ja Kesk-Euroopa taimegeograafilise provintsi piirialal. Liigirohkust soosivad lubjarikas muld, mitmekesine kliima (nii mereline kui ka sisemaine mandriline) ning (pool)looduslike ehk pärandkoosluste paljusus. Liigirikkamad on Lääne-Eesti mandriosa ja saared, liigirikkus kahaneb oluliselt ida suunas. Põhja–lõuna suunas liikide arv märkimisväärselt ei muutu. Senini kasutatakse Teodor Lippmaa (1935) taimegeograafilist rajoneeringut, mis põhineb teatavate liikide levikukaartidel.

Eesti tavalisi sammaltaimi

  

Harilik lehviksammal

Harilik tüviksammal

Turbasamblad

Karusammal

Eesti tavalisi sõnajalgtaimi

  

Kilpjalg

Kattekold

Kiviimar

Maarjasõnajalg

Eesti tavalisi õistaimi

  

Huulõieline harilik pune

Kellukaline harilik kellukas

Tulikaline harilik kullerkupp

Korvõieline võilill

Ohustatud taimeliigid

• Liigikaitse

2004. aastast kehtiva looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad ohustatud ja kaitset vajavad liigid kolme kaitsekategooriasse. I kaitsekategooriasse kuulub 10 liiki sõnajalgtaimi, 21 liiki katteseemnetaimi ja 4 liiki sammaltaimi, II kaitsekategooriasse 5 liiki sõnajalgtaimi, 112 liiki katteseemnetaimi ja 26 liiki sammaltaimi ning 1 paljasseemnetaim (harilik jugapuu), III kaitsekategooriasse 4 sõnajalgtaime-, 61 katteseemnetaime- ja 26 sammaltaimeliiki.

Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisas (liigid, mille kaitse nõuab kaitsealade moodustamist) on 14 liiki Eesti soontaimi, neist liht-võtmeheina (Botrychium simplex) leiti viimati 1926. aastal.

Peamiselt taimestiku kaitseks on asutatud näiteks Viidumäe ja Alema looduskaitseala ning Tagamõisa kaitseala.

• Punane raamat

1998. aasta Eesti punases raamatus oli tollal kasutatud ohukategooriate süsteemi järgi nimekirjas 309 taksonit soontaimi (s.o 20,6% koguarvust), neist oli 0 (hävinud või tõenäoliselt hävinud) kategoorias ja 1. (eriti ohustatud) kategoorias 31 liiki. Sammaltaimi oli nimekirjas 199 liiki, neist 0 kategoorias 10 ja 1. kategoorias 5 liiki. Ohustatud taimeliikide hulgas oli kõige rohkem niidutaimi (72 liiki; 23,3% kõigist ohustatud liikidest), järgnesid metsa- (57; 27,5%) ning ranniku- ja kaldataimed (41; 13,3%). Peamiste ohuteguritena on välja toodud niitude võsastumist (mõjutas 80 liiki; 25,9% ohustatud liikidest), metsamajanduslikku tegevust (70; 22,6%), tallamist (38; 12,3%) ja veekogude ohustamist (40; 12,9%).

24 pärismaist liiki, sh liht-võtmeheina (Botrychium simplex), linatutra (Camelina alyssum), soo-erikat, lamavat naistepuna ja vesikat (Crassula aqutica) ei oldud viimase 50 aasta jooksul leitud. Viiekümne liigi, sh nokktarna ja virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) esinemissagedus oli samal ajavahemikul vähenenud 4 või enam korda, peaaegu kadunud oli mägi-kadakkaer, ida-kiviürt, lehitu pisikäpp ja harilik äiakas.

2008. aasta punases raamatus on kasutatud ohukategooriate uut süsteemi. Käsitletud on 1928 soontaimede taksonit. Piirkondlikult väljasurnuks peetakse 26, äärmiselt ohustatuks 31, eriti ohustatuks 59, ohualtiks 91 ja ohulähedaseks 184 taksonit. Sammaltaimedest peetakse piirkondlikult väljasurnuteks 26, äärmiselt ohustatuteks 11, eriti ohustatuteks 21, ohualtideks 99 ja ohulähedasteks 56 taksonit.

Nii nagu siis, kasvab ka praegu (2011) mitu ohustatud liiki, näiteks vesilobeelia (Lobelia dortmanna), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) ja muda-lahnarohi, oligotroofsetes järvedes. Samas on taolised järved väga ohustatud ja seal kasvavaid liike on võimalik säilitada üksnes veekogude rangeima kaitsmisega. Madalsoodes kasvavaid taimi ohustab peale soode kuivendamise sooniitude aeglane kinnikasvamine, rannikutaimi rannaniitude roostumine, niidutaimi niitude võsastumine või ülesharimine. Peaaegu kadunud on põlised linaumbrohud.

2008. aasta punases raamatus on antud hinnang ka sammalde ohutegurite osas. Selle järgi ohustab metsamajandus 52, soode kuivendamine 28, niitude metsastumine 10 ja tallamine 7 samblaliiki.

Eesti kaitsealuseid ja punase raamatu (2008) taimi

  

Nelgiline mägi-kadakkaer on looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatute kategooria liik

Käpaline valge tolmpea on looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu ohulähedaste kategooria liik

Liilialine karulauk on looduskaitse III kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooria liik

Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisa alusel kaitstavad Eestis levinud liike

  

Korvõieline harilik kobarpea on ka Eesti looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik

Käpaline kaunis kuldking on ka Eesti looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik

Käpaline soohiilakas on ka Eesti looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik

Sissetoodud taimed

Sissetoodud taimedest ohustavad looduslike koosluste liigirikkust meil naturaliseeruvad liigid. Teave sissetoodud liikide kohta on koondatud Eesti võõrliikide andmebaasi. Andmebaas sisaldab ka looduslikke kooslusi rohkem või vähem ohustavate soontaimede loendi. Eriti ohtlikke, kiiresti levivaid ja suurekasvulisi liike on 56, millest osa suhtes tuleb rakendada tõrjemeetmeid (andmebaas annab ka vastava metoodika), sellised on näiteks Sosnovski karuputk, tõlkjas ja hobuoblikas. Paljud liigid, näiteks karvane võõrkakar, paljas võõrkakar (G. parviflora) ja tuulekaer on kujunenud põldude ja aedade ohtlikeks umbrohtudeks. Sissetoodud liikide hulgalt on Eesti samal tasemel Kesk-Euroopa piirkondadega, kõige rohkem naturaliseerunud taimi kasvab Tallinna ja Tartu ümbruses (samades piirkondades kasvab rohkesti ka ohustatud pärismaiseid liike). Et vältida genofondi saastamist, ei tohiks välismaalt sisse tuua pärismaiste liikide istutusmaterjali. 

Korvõieline võõrkakar

Sarikaline Sosnovski karuputk

Ristõieline tõlkjas

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti järvetüübid
• Eesti jõgede hüdrobioloogilised tüübid ja elustik
• floora
• Eesti taimkonnad
• Kaitset vajavad Eesti taimekooslused
• Eesti pärandkooslused
• Eesti kaitsealused liigid

Kirjandus

• T. Lippmaa. Eesti geobotaaniline rajoneerimine. Tartu, 1935
• L. Laasimer. Eesti NSV taimkate. Tallinn, 1965
• Eesti NSV  floora, 1.–11. köide. Tallinn, 1953–84, registrid 1998
• Flora of the Baltic Countries. Peatoimetaja V. Kuusk. Tartu, 1. osa 1993, 2. osa 1995
• Eesti Punane Raamat. Koostaja ja toimetaja V. Lilleleht. Tartu, 1998
• T. Kukk. Eesti taimestik. Tartu–Tallinn, 1999
• Eesti sammalde määraja. Koostajad N. Ingerpuu ja K. Vellak. Tartu, 1999
• Eesti taimede määraja. Toimetaja M. Leht. Tartu, 1999
• T. Kukk. Eesti taimede kukkeaabits. Tallinn, 2004 ja 2009 (täiendatult)
• Maismaa võõrliikide käsiraamat. Koostajad L. Eek ja T. Kukk. Tallinn, 2008
• T. Kukk. 101 Eesti lille. Tallinn, 2010

Välislingid

• Eesti puude ja põõsaste virtuaalne määraja
• Eesti taimed Tartu Ülikooli loodusteaduste didaktika lektoraadi veebilehel
• Liigikaitsest Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel
• Euroopa Liidu Loodusdirektiiv Keskkonnaministeeriumi kodulehel
• Virtuaalne Eesti punane raamat (punane nimestik; 2008) veebisaidil eElurikkus