soontaimed

soontaimed, taimed, kes on liigestunud juureks, varreks ja lehtedeks ning kelle juures ja varres on hästi eristunud steel ehk kesksilinder. Steelis asuvad juht- ja tugikoed. Steeli puiduosas paiknevaid sooni ning trahheiide pidi liigub vesi koos temas lahustunud ainetega (enamasti ülekaalukalt mineraalained, kevadel peamiselt orgaanilised ained) alt üles (juurtest varte kaudu lehtedesse, õitesse ja viljadesse). Steeli niineosas ehk floeemis liiguvad lahustunud suhkrud taime elujärgust olenevalt üles- või allapoole (fotosünteesivatest organitest võsu kasvavasse tippu, valmivatesse viljadesse või juurtesse).

Soontaimede hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. Steeli kaudu toimuv tõhus toitainete ning veega varustamine ja regulaatorainete liikumine on võimaldanud soontaimedel maismaal kasvada kõrgeks ja laiuvaks (näiteks on puukujuliste soontaimede mammutipuu ja ranniksekvoia ning eukalüptide suurim kõrgus umbes 100 m, liaanidest rotangpalmide kõrgus koguni 180 m). Soontaimed on steeli tõttu sammalde ja vetikatega võrreldes keskkonnast sõltumatumad ja ning ületavad noid ülivõimsalt juurdekasvu poolest.

Eestis on pärismaiseid soontaimi 1500 liiki ja nad on levinud meie alale inimese otsese kaasabita pärast jääaega. Pärismaisteks liikideks peetakse ka neid soontaimi (nn arheofüüte), kes on jõudnud Eestisse inimese kaasabil enne 18. sajandi keskpaika.

Loe täiendavalt artiklit Eesti taimkate.

Kilpjalg on Eesti levinuim sõnajalgtaim

Kadakas esindab paljasseemnetaimi

Härjasilm esindab katteseemnetaimi