Eesti kaitsealused liigid

Eestis toimub liikide kaitse Looduskaitseseaduse (2004; LKS) alusel. 2011. aastal oli kaitse all 570 liiki. Varem kehtinud Kaitstavate loodusobjektide seaduse (1994; KLOS) alusel oli Eestis kaitse all 536 taime-, seene- ja loomaliiki. Sellest seadusest võeti üle kaitstavate liikide kategooriatesse jagamine. Kokku on kolm kaitsekategooriat, I ja II kategooria liigid võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega ning III kategooria liigid keskkonnaministri määrusega.

I kaitsekategooria

Looduskaitseseaduse kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse (lühidalt LK I) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena või mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti loodusest on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. KLOS-i alusel oli LK I-s 23 taime- ja 12 loomaliiki ning LKS-i alusel (seisuga 1. I 2012) 9 seene-, 10 sõnajalgtaime-, 4 sammaltaime, 21 katteseemnetaime- ja 20 loomaliiki ning 1 samblikuliik. Varasemale nimekirjale lisandusid loomadest kõre, rohe-kärnkonn, habekakk, kassikakk, siniraag, tutkas, väike laukhani (Anser erythropus) ja väikepistrik.

Kõik LK I liikide teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (moodustatakse kas kaitseala, hoiuala või püsielupaik). Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Kui soovitakse loomade hääli salvestada või nende sigimis- ja pesitsuspaiku filmida või pildistada, tuleb selleks luba taotleda Keskkonnaametilt. Mitmel taimeliigil, sealhulgas pisilinal, nõtkel näkirohul, lääne-sõrmkäpal ja Ruthe sõrmkäpal, on Eestis teada vaid üks väike lokaalasurkond. LK I loomadest on ebapärlikarp säilinud Eestis ilmselt ainult ühe jäänukasurkonnana ning euroopa naaritsa looduslik asurkond on Eestis hävinud (mitme rahvusvahelise projekti toetusel ja Tallinna loomaaia juhtimisel püütakse aastast 2000 Hiiumaale luua euroopa naaritsa asurkonda). Peamiselt vanu metsi asustavad must-toonekurg ja lendorav on Eestis vähearvukad ning nende elupaiku ohustab vanade looduslike metsade hävimine. Väga ohustatud loomaliikide kõrval kuulub LK I-sse ka selliseid liike, mis 1990. aastate alguses olid Eestis väga haruldased või tugevasti ohustatud, kuid tänu kaitsemeetmetele on nende olukord käesolevaks ajaks tunduvalt paranenud. Selliste liikide hulka kuulub näiteks merikotkas.

I kaitsekategooria liike

Limatünnik

Euroopa naarits

Rohe-kärnkonn

Põhja raunjalg

Lehitu pisikäpp

Ruthe sõrmkäpp

Mägi-kadakkaer

II kaitsekategooria

II kaitsekategooriasse (lühidalt LK II) kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus väheneb ning levila aheneb. LK II-sse on LKS-i alusel arvatud 5 sõnajalgtaime, 26 sammaltaime, 1 paljasseemnetaim (harilik jugapuu), 112 katteseemnetaime, 27 seent, 32 samblikku, 6 selgrootut looma ja 53 selgroogset looma, kokku 262 liiki (KLOS-i alusel oli selles kategoorias 145 taime-, 24 seene- ja 57 loomaliiki). Sõnajalgtaimedest on oligotroofsete järvede liik järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) veekogude eutrofeerumise tõttu väga ohustatud. Ainsa paljasseemnetaimena kaitse all olev harilik jugapuu on Eestis subatlantilise kliimastaadiumi relikt. Sammaltaimedest kasvab roheline kaksikhammas (Dicranum viride) põlismetsas vanade puude tüvedel ja on enim ohustatud samblaliike. Mõne kaitsealuse seeneliigi kohta on teada vaid väheseid leiukohti ning nad on Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril; sellised on näiteks Fechtneri kivipuravik (Boletus fechtneri), mõru kivipuravik (B. radicans) ja roosa riisikas (Lactarius controversus). Selgrootute loomade nimekirja kuuluv kirju- ehk apteegikaan (Hirudo medicinalis) on väikeste kinnikasvavate järvede haruldane elanik. Selgroogsete nimekirjas olevad säga ja kivisisalik (Lacerta agilis) on Eestis oma levila põhjapiiril. LK II-sse on uute liikidena võetud kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana).

II kaitsekategooria liikide osas võetakse vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest kaitse alla. Keelatud on massiteabevahendites avalikustada LK II liikide elupaiku ja kasvukohti.

II kaitsekategooria liike

Harilik jugapuu

Valge tolmpea

Niidu-kuremõõk

Kivisisalik

Hallhüljes

Laululuik

III kaitsekategooria

III kaitsekategooriasse (lühidalt LK III) kuuluvad liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt väheneda. Siia kategooriasse kuulub LKS-i järgi 244 liiki: 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime, 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikku, loomadest 45 selgrootut ja 90 selgroogset (KLOS-i järgi oli nimekirjas 276 liiki: 4 sõnajalgtaime, 2 sammaltaime, 37 soontaime, 6 seent, 26 selgrootut ja 201 selgroogset). Praegusesse III kaitsekategooriasse on viidud atlandi tuur, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel, ning pähklinäpp, kasetriibik (Sicista betulina) ja lagrits.

LK III liikidel puhul võetakse 10% ulatuses kaitse alla teadaolevad ja keskkonnaregistrisse kantud elupaigad või kasvukohad. Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendi kaitse.

III kaitsekategooria liike

Rand-seahernes

Rootsi kukits

Karulauk

Händkakk

Valge-toonekurg

Saarmas

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti loodushoid
• Eesti looduskaitse alased seadused

Kirjandus

• Eesti looduskaitse. Koostaja K. Sepp. Tallinn, 1996
• Ü. Kukk. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu, 1999
• Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Koostaja A. Lõhmus. – Eesti Ulukid, 2001, 8

Välislingid

• Looduskaitseseadus
• Kaitsealused liigid Keskkonnaministeeriumi kodulehel