Tagasi ETBL-i avalehele

atlandi tuur

atlandi tuur (Acipenser sturio; ingl common sturgeon, vn атлантический осетр), tuurlaste sugukonda kuuluv kiiruimne luukala. Levinud Põhja-Atlandi rannikuvetes ja külgnevates meredes. Pikkus kuni 3,5 m, mass kuni 320 kg, eluiga 48 aastat. Sööb põhjaselgrootuid ja väikesi kalu. Areneb kaua – isane saab suguküpseks 7–9(11)-aastaselt (üle 1 m pikkusena) ja emane 8–14-aastaselt (üle 1,2 m pikkusena). Kudema rändab kiirevoolulistesse jõgedesse. Koeb suve alguses vaiksemas kohas kruusapõhjale ja pöördub merre tagasi. Marjateri on kuni 2,4 miljonit. Vastsed kooruvad 3–7 päeva pärast 9–11 mm pikkustena. Noored on jões kuni kolm aastat ja laskuvad siis merre. Atlandi tuura koelmud on jõgede tõkestamise ja reostuse tõttu suures osas hävinud ning nii selle kui ka ülepüügi tõttu on ta väga ohustatud liik, ka Läänemeres on ta üliharuldane. Atlandi tuur on maailma punase raamatu äärmiselt ohustatute kategooria liik; ka Eestis on ta võetud kaitse alla (kuulub looduskaitse III kaitsekategooriasse).

Eesti ja atlandi tuur

Atlandi tuura mulaaž Muhu Põhikoolis

Eestis on atlandi tuura kudejõena enim tuntud Narva jõgi, kuhu ta tuli enne Teist maailmasõda korrapäraselt kudema. Arvatakse, et vanematel Narva pitseritel ja vappidel on kujutatud just atlandi tuura. Rootsi ajal tasunud Narva linn oma maksud tuurakalaga. Eesti vetes on alates 19. sajandi lõpust ametlikult registreeritud 30 atlandi tuura leidu, neist viimane Väinameres. Siis hukkus Eestis püütuist suurim isend, kes oli sattunud 24. mail 1996. aastal Seanina neeme lähistel (Muhu) kastmõrda. Kala sai hüüdnimeks Maria. Tema pikkus oli 2,9 m ja mass 136 kg, mari kaalus 28 kg (see sisaldas 1,6 miljonit marjatera), arvatav vanus oli üle 50 aasta. Üliharuldus oleks elusana pääsenud, kui teda oleks tagasi merre lastud. Maria kaavikut säili­tatakse Eesti Loodusmuuseumis, mulaažid on Eesti Loodusmuuseumis ja Muhu Põhikoolis (atlandi tuura kujutis kaunistab ka kooli kodulehe päist); nii kaaviku kui ka mulaažid valmistas Studio Viridis.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislingid

Loodud 2011