kassikakk

kassikakk (Bubo bubo), suurim kakuline kogu maailmas. Levinud Palearktises, pesitseb mitmsugustes maastikes: mägistel, metsastel ja kõrbelistel. Pikkus 60–75 cm, tiibade siruulatus 160–188 cm; sulestik helepruunist tumepruunini, tumedamustriline, peas suured sulgkõrvad. Tegutseb öösel ja videvikus; päeval varjub. Toitub närilistest, harvemini lindudest. Pesa enamasti maas, kuid võib olla ka puuõõnes, teiste lindude pesas või mõnes tehisvormis. Kurnas 2–4 muna. Isaslinnu häälitsus kandub kuni 5 km taha. Vähemalt 20 alamliiki (lõunapoolsemad on väiksemad).

Eestis on kassikakk tavaline, kuid väikesearvuline paigalind (võib talvel ka hulkuda). Meil pesitseb ta peamiselt puisrabades ja männikutes, aga ka puisniitudel, rohkem on ta levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. Huikavalt häälitsema hakkab veebruaris-märtsis, muneb alates märtsi lõpust, pojad (enamasti kaks) lennuvõimestuvad juuni lõpus või juuli alguses. Saaki jahib ka väljaspool metsa, toitub närilistest, jänestest ja lindudest  (võib tappa ka kanakulli ja suure pardi). Kassikakk on looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• kakulised
• linnud

Kirjandus

• T. Randla. Eesti röövlinnud. Kullilised ja kakulised. Tallinn, 1976
• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Kassikakk veebisaidil eElurikkus
• Kassikaku kaitsekorralduskava 2005–2014
• Kassikakk veebisaidil LuontoPortti (soome keeles)