Aserbaidžaani põllumajandus
Põllumajanduse osakaal Aserbaidžaani SKTst on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud, moodustades 2014. aastal 5,3% (14,1% 2005). 97% riigi põllumajandustoodangust tuleb erasektorist. 1990. aastatel peamiselt taimekasvatusele orienteeritud põllumajanduses on viimastel aastakümnetel suurenenud loomakasvatusese osakaal. Põllumajanduses kasutatavat maad on 47 698 km2 (55%), põlde 18 843 km2 ja metsamaad 10 402 km2 (12%, kõik 2013). Riigi keskosas on valdavalt kuiv lähistroopiline, Lənkərani madalikul niiske lähistroopilise kliima; niisutatavaid alasid on 14 550 km2 (16,8% territooriumist), rajatud on arvukalt kanaleid ja mitu veehoidlat.
Kasvatatakse nisu, otra ja maisi ning jõeorgudes riisi, puuvilla (Kura-Araksi madalikul), tubakat (Aserbaidžaani põhjaosas), varast köögivilja (Lənkərani madalikul, Abşeroni poolsaarel, Kura-Araksi madaliku idaosas), teepõõsast, tunga-, loorberi- ja feihoapuud ning hurmaad (Lənkərani madalikul), õlipuud ja safranikrookust (Abşeroni poolsaarel), viinamarja (peamised rajoonid Şirvan, Gəncə, Mägi-Karabahhi, Suur-Kaukasuse eelmäestik, Kura-Araksi madaliku lääne- ja kaguosa, Lənkərani madalik ja Nahhitševani AV) ning kogu vabariigis puuvilja (õunad, pirnid, granaatõunad, virsikud, apelsinid, mandariinid, kreeka pähklid, viigid).
Karja- ja heinamaad on 26 142 km2. Loomakasvatuseks kasutatakse talve- (poolkõrbe-) ja suve- (alpi-) karjamaid. Peetakse veiseid (sh lõunaosas seebusid), lambaid (sh meriinosid), kitsi ja kodulinde, vähesel määral ka pühvleid ja hobuseid. Mitmel pool eelmäestikes on oluline tootmisharu mesindus. Põhiliselt Kura-Araksi madalikul kasvatatakse mooruspuid ja siidiusse. Kaspia merest, Kura ja Araksi jõest ning järvedest püütakse kala (beluuga, šipp, sevrjuuga, koha, kaspia tülka, vobla).
Loodud 2015