Harilik virsikupuu, õitsev võrse ja vili

virsikupuu, harilik virsikupuu, ka persikupuu (Prunus persica), heitlehine viljapuu ploomipuu perekonnast. Umbes 4000 aasta vanune kultuurtaim, pärit Hiina lähistroopikast; nüüdisajal looduslikult ei kasva. Viltja kestaga mahlakas luuvili virsik (persik) on olene­valt sordist üsna suur (Ø 5–10 cm, kaalub 30–200 g, mõnikord rohkem), selle ühel küljel on sügav vagu. Eriti hinnatud, kuid haigustele vastuvõtlikumad on paljakestalised (viltkarvadeta) virsikud – nektariinid. Peamiselt Kesk-Aasias on tuntud lapiku kujuga ja kahelt poolt keskelt kuni luuni ulatuva lehterja lohuga väga maitsvad fergana virsikud. Viljad sisaldavad umbes 10% suhkruid, 0,3–1,1% happeid, A- ja B-rühma vita­miine, kuni 0,02% C-vitamiini, palju rauda, kaaliumi, fosforit ja fluori. Virsikupuud viljeldakse rohkesti USA-s (eriti Californias), ka Itaalias, Hiinas, Jaapanis, Iraanis, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Bulgaarias, Ukrai­nas, Venemaal, Kaukaasias, Usbekistanis, Argentinas, Tšiilis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias. Maailmas toodetakse 11 miljonit t virsikuid aastas.

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011