Tagasi ETBL-i avalehele

B-vitamiinid

B-vitamiinid, vees lahustuvad vitamiinid, mille vaegus põhjustab närvihäireid, kehvveresust ja muid haigusi. B-vitamiinide vaegust soodustavad alkoholism ja suitsetamine.

B-vita­miinid kuuluvad koensüümide koostisse. Sellesse rühma kuuluvad tiamiin (B1-vitamiin), riboflaviin (B2), pantoteenhape (B3), koliin (B4), niatsiin (B5), püridoksiin (B6), kobalamiin (B12), foolhape, bio­tiin ja müoinosiit.

Tiamiin

Tiamiin, B1-vitamiin, aneuriin, vees lahustuv termolabiilne vitamiin. Happelises keskkonnas on ta püsiv, neutraalses või aluselises keskkonnas kuu­mutamisel inaktiveerub kiiresti. Juba lühiajaline keetmine niisuguses keskkonnas hävitab tiamiini bioloo­gilise aktiivsuse, seevastu keskkonnas, mille pH on 3,0, ei mõjuta lühiajaline kuumutamine kuni 140°C juures tema aktiivsust. Kui tiamiini ei ole söödas piisavalt, on häiritud polüsahhariidide metabolism, organismi koguneb ketohappeid, mille suhtes on tundlikud aju ja südamelihased. Tiamiinipuudus häirib maos soolhappe teket ja sekretsiooni, samuti põhjustab see beribeerit ja lindudel kaelalihaste krampi (pea jääb kuklasse). Karusloomadel võib tiamiinivaeguse tõttu tek­kida nn Chasteki paralüüs, mida põhjustab liiga suur kogus värsket kala toiduratsioonis (kalas leiduva ensüümi tiaminaasi toimel tiamiin lõhustub). Tavaliste söötmistingimuste korral ei ole põllumajandusloomadel tiamiini avitaminoosi täheldatud. Tiamiini on rohkesti söödapärmis (20–30 mg/kg), nisukliides (8 mg/kg), srottides (7–10 mg/kg) ja teraviljades (4–6 mg/kg).

Riboflaviin

Riboflaviin, B2-vitamiin, koensüümide flaviin-mononukleotiidi (FMN) ja flaviin-adeniin-dinukleotiidi (FAD) koostises olev vitamiin, peamisi B-rühma vitamiine. Looduses sünteesivad riboflaviini kõik rohelised taimed ja enamik mikroobe. Puhas riboflaviin moodustab kollaseid nõeljaid kristalle. Organismis kuulub riboflaviin hingamisensüümi koostisse. Kui riboflaviini on söödas vähe, pidurdub noorloomade kasv ja halveneb söödakasutus, sellega kaasnevad teised häired: nahakahjustused (põletik ja karvade väljalangemine), rasunäärmete talitlushäired, limaskestade haavandid, tibudel varvaste kõverdumine nn rusikaks, võib olla ka aneemiat. Suhteliselt riboflaviinirikkad on mõned bakterid ja pärmseened, söödapärmis on seda 30–50 mg/kg, lõssipulbris 14 mg/kg, rohujahus 10–20 mg/kg. Tera­vili ja kartul on riboflaviinivaesed, vastavalt 1–2 mg/kg ja 0,3 mg/kg. Riboflaviini on ka noores rohus. Riboflaviinivaeguse all kannatavad eeskätt sead ja linnud, sest nende söö­das ei ole riboflaviini alati piisavalt.

Niatsiin

Niatsiin ehk nikotiinhape, B3-vitamiin, PP-vitamiin, 3-püridiinkarboksüülhape, pellagravastane vitamiin. Kuuludes koensüümide nikotiinamiidadeniindinukleotiidi (NAD) ja nikotiinadeniindinukleotiidfosfaadi (NADP) koostisse, on niatsiinil tähtis osa valkude, rasvade ja sahhariidide ainevahetuses. Söötades leidub niatsiini suhteliselt palju, eriti nt nisukliides, idan­datud terades, söödapärmis ja kalajahus. Teraviljades sisalduvat niatsiini omastavad mittemäletsejalised hal­vasti. Loomad sünteesivad niatsiini seedetrakti mikro­organismide abil ja kudedes trüptofaanist.

Koliin

Koliin, B4-vitamiin, C5H15O2N, vees lahustuv vitamiin, mis tekib peamiselt taimedes letsitiini hüdrolüüsil. Mäletsejaliste vatsa mikroobid sünteesivad koliini metioniinist, seriinist ja betaiinist foolhappe ja B12-vitamiini manulusel. Füsioloogiliselt on koliin vajalik fosfolipiidide ja metioniini sünteesiks, ta tagab rasva paigutumise maksast rasvkoesse. Kuuludes atsetüülkoliini koostisse, võtab koliin osa närvisüsteemi talitlusest ning soodustab seedetrakti motoorikat. Koliini puudusel maks rasvub, tibudel aeglustub kasv ja tekib peroos, sigadel ilmneb liikumishäireid. Paljudes söötades (segaviljajahus, lutsernis, söödahernes, nisukliides, srottides) on kuivaines koliini rohkem kui 1 g/kg. Sigade ja lindude koliinitarbe rahuldamiseks kasutatakse koliinkloriidi, mida lisa­takse premiksitele.

Pantoteenhape

Pantoteenhape, B5-vita­miin, kuulub koensüüm A (CoA) koostisse ja koos sel­lega omakorda ainevahetuse ühe keskse ühendi, akti­veeritud äädikhappe (atsetüülkoensüüm A) koostisse. Pantoteenhappe puudus võib ilmneda sigadel ja lindudel, avaldub närvi- ja lihasetalitluse häirete, nahapõletiku, karv­katte väljalangemise ja karva värvuse muutumisena. Pantoteenhapet leidub looduses laialdaselt, seda sünteesivad kõik rohelised taimed ja enamik mikroobe. Rohkesti on pantoteenhapet söödapärmis (100 mg/kg), päevalille- ja maapähklikoogis ja -srotis (40–50 mg/kg), samuti kartulis ja nisukliides (30–35 mg/kg).

Püridoksiin

Püridoksiin, B6-vitamiini tavasünonüüm (B6-vitamiin hõlmab kolme ühendit – püridoksiini, püridoksaali ja püridoksamiini –, mis loomorganismis võivad üks­teiseks üle minna). Püridoksiin on aminohapete ainevahetust korrastavate koensüümide koostisse kuuluv vitamiin ning on vajalik toitetegur eriti sigadele ja lindudele. Püridoksiini puuduse korral seiskub kasv, tekib aneemiline seisund ja täheldatakse naha ainevahetushäireid. Tibudel ilmnevad avitaminoosi korral närvisüsteemi talitluse häired. Püridoksiini leidub looduses laialdaselt, teda sünteesivad rohelised taimed ja paljud mikroobid. Rohkesti on teda pärmis ja teraviljade seemneidudes, vähe aga juurviljades.

Kobalamiin

Kobalamiin

Kobalamiin, B12-vitamiin, C63H90O14N14PCO, kolme vitameeri (tsüano-, hüdroksü- ja nitritokobalamiini) sisaldav veeslahustuv tumepunane kristalne aine. Kudedes moodustab kobalamiin kaks koensüümi – desoksüadenüülkobalamiini ja metüülkobalamiini. Kõrgemad taimed kobalamiini ei sünteesi, seda toodavad mikroorganismid. Mäletsejalistel, kelle seedetraktis on rikkalikult mikrofloorat, kobalamiinivaegust ei ole, hüpo- ja avitaminoos võib välja areneda ainult koobalti puuduse korral. Kobalamiinivaegus ilmneb peamiselt sigadel, lindudel ja koertel. Kobalamiini puudumine tekitab nukleiinhapete ainevahetuse häireid, mis omakorda mõjutavad valgu ainevahetust. Haigustunnused on noorloomade aeglane kasv, kõhnumine ja aneemia. Taimses söödas kobalamiini ei ole, seda on aga kõigis loom­setes söötades. 1 kg kalajahu sisaldab 100–200, 1 kg liha-kondijahu 40, 1 kg lõssipulbrit 42 ja 1 kg täispiima 2–5 μg kobalamiini. Rohkesti sünteesivad kobalamiini pinnase mikroorganismid, eriti seisvate veekogude põhja­mudas (sapropeelis) elavad organismid.

Foolhape

Foolhape, folatsiin, B-rühma vitamiin, kolme bioaktiivse aine – pteroüülmonofoolhappe, triheptaglutamiinhappe ja heptaglutamiinhappe – mitmesugused ühendid. Nende koostisse kuulub ka paraaminobensoehape, mida varem peeti iseseisvaks vitamii­niks. Foolhape kuulub koensüümide koostisse, need osale­vad metüül- ja formüülrühmade ülekandumisel ühest ühendist teise. Foolhappevaeguse korral takistub erütrotsüütide ja leukotsüütide süntees, mille tagajärjel tekib aneemia, lindudel aeglustuvad sulgede teke ja pigmenteerumine. Foolhapet sisaldavad söötadest õllepärm ja lutsernijahu, vähesel määral ka teraviljad.

Biotiin

Biotiin

Biotiin, B-rühma vitamiin, varem on nimetatud ka H-vitamiiniks. Sisaldub nende koensüümide koostises, mis osalevad karboksüülumises ja transkarboksüülumises. Biotiinivaegus võib põhjustada nahakahjustusi. Söötadest sisaldavad biotiini õllepärm, lõssipulber, srotid ja lutsernijahu; inimene saab biotiini maksast, munadest, juurviljast, köögiviljast ja piimast.

Müoinosiit

Müoinosiit, mesoinosiit, B-rühma vitamiinide hulka kuuluv lipotroofne vitamiin. Müoinosiiti vajavad loomad fosfolipiidide ja lipoproteiidide sünteesiks, ta aitab ka rasvhappeid maksast ära viia. Müoinosiit on paljude memb­raanide koostises. Söötades on müoinosiiti küllaldaselt ja selle puudust põllumajandusloomadel ette ei tule.

Mõne B-vitamiini sisaldus lihas (mg 100 g kohta)
  B1 B2 B5, PP B6
Veiseliha 0,06–0,07 0,15–0,18 4,7–5 0,37–0,39
Sealiha 0,4–0,6 0,1–0,16 2,2–2,8 0,3–0,4
Lambaliha 0,13–0,16 0,18–0,22 4,3–5,2 0,28–0,32
Kanabroileriliha 0,07–0,08 0,15–0,16 6,1–6,4 0,51–0,52

  

VE, 2006; EME 1, 2008 (Ü. Oll, S. Tölp); EME 2, 2009 (S. Tölp, V. Sikk, Ü. Oll)