Kalurite seltsi Jahta kalatööstuse õu, Pärnumaa, 1940. Vabrikus toodeti kalajahu põhiliselt Pärnu rannast püütud räimest

kalajahu, praakkala ja kalajäätmete kuivatamisel saadav proteiini- ja mineraalainerikas sööt. Kalajahu võib olla rasvane (rasva kuni 30%) või rasvavaene (rasva kuni 5%). Rasvase kalajahu sigadele söötmisel võib sealiha omandada ebameeldiva lõhna ja maitse, pekk võib muutuda pehmeks ja kollakaks. Kalajahu koostis ja toiteväärtus oleneb tema valmistamisviisist: osaliselt riknenud toormaterjalist kalajahu võib sisaldada toksilisi aineid, soolatud kalast valmistatud kalajahu võib sisaldada liiga palju soola, kõrgel temperatuuril kuivatatud kalast val­mistatud kalajahus on osa vitamiine hävinud ning amino­happed (eriti lüsiin) on halvemini omastatavad. Kalajahus ei tohi olla vett üle 12%, rasva üle 10%, kaltsiumi üle 13%, fosforit ja keedusoola üle 5%. Toorproteiini peab kalajahus olema vähemalt 48%. Seale võib anda umbes 100 g kalajahu päevas, seda võib sööta nuuma lõpuni, ilma et see halvendaks liha kvaliteeti.

VE, 2006; EME 1, 2008 (A. Nõulik)