Mandariinipuu, võrse õitega ja vili

mandariinipuu (Citrus reticulata), igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast; nüüdisajal ainult kultuurtaim. Kirjeldatud on ka teisi mandariinipuuliike, neid käsitletakse kui mandariinipuu sorte, sordirühmi või hübriide. Esmalt kultuuristati mandariinipuu Põhja-Indias (umbes 5000 aas­tat tagasi), sealt viidi ta Hiinasse, Malaisiasse, Fili­piinidele, Indoneesiasse, Jaapanisse jm. Euroopas ja Ameerikas hakati mandariinipuud kasvatama alles 19. sajandi algul. Enim viljeldakse mandariinipuud Hiinas, Hispaanias, Bra­siilias, Jaapanis, Iraanis, Türgis, Tais, Egiptuses, Argentinas, Lõuna-Koreas ja Pakistanis. Mandariinipuu viljad – mandariinid – on kollakas- või punakasoranžid, apelsinist harilikult väiksemad, õhukese ja kergesti eral­duva koorega ning kergesti riknevad. Nende õrn magushapu viljaliha sisaldab 1% sidrunhapet, kuni 10,6% suhkruid, 0,04% C-vitamiini ja B1-vitamiini. Indohiina mandariinid on apelsinisuurused ja söö­dava koorega, maitselt väga magusad. Mõne mandariinipuusordi viljad on niisama hapud kui sidrunid. Mandariinipuu tuntuimad sordirühmad on tangeriinid, klementiinid ja Jaapanist pärit unšiu-mandariinid ehk satsumad. Mandariinipuu on tsitruselistest külmakindlaim ja kasvab seetõttu ka lähistroopikas Musta ja Vahemere rannikul. Eestis kasvatatakse mandariinipuud mõnikord toataimena. Mandariinide maailmatoodang oli 2009. aastal 22,4 miljonit t, sh. Hiinas 9,7 miljonit t.

Välislingid

• U. Kokassaar. Mandariin – lõhnav ja maitsev kera Terviselehe kodulehel
• Mandariin Toidutare koduelehel

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011