Harilik sidrunipuu ja viljaga võrse

sidrunipuu, harilik sidrunipuu (Citrus limon), igihaljas lähistroopika viljapuu tsitruse perekonnast; pärit Kagu-Aasiast, nüüdisajal tuntud peamiselt kultuurtaimena. Sidrunipuud viljeldakse USA-s, Mehhikos, Itaalias, Hispaa­nias, Indias, Brasiilias, Argentinas, Iraanis ja Türgis. Sidrunipuu vili sidrun sisaldab 3,2–8,7% sidrunhapet ning 0,03–0,09% C- jmt vitamiini. Sidrunit tarvitatakse jookide (naturaalset limonaadi tehti algul peamiselt sidrunist) ja toitude valmistamiseks. Viljakestas, õites, lehtedes ja võrsetes on sidruniõli. Väärtuslikumad on seemneteta sordid. Eestis kasvatatakse sidrunipuud toataimena, ta vajab õhu- ja valgusrikast kohta ja lubjavaest hästi kõdu­nenud mätta-, lehe-, sõnniku- ja turbamulla ning liiva segu. Seemnest kasvatatud sidrunipuu hakkab õitsema 10.–15. aastal, sordilised (poogitud) puud 3. aastal; teda paljundatakse ka pistikutega.

Lähistroopikas kasvatatakse vähemal määral ka suurte piklike paksu ja kühmulise koorega hapude viljadega näsa-sidrunipuud ehk tsitronipuud (C. medica), kelle vilju – näsa-sidruneid ehk tsitroneid – tarvitatakse nagu sidruneid. Vilja koorest valmistatakse maitseainet tsitronaati. Maailma aastane sidrunitoodang on umbes 10 miljonit t (2009).

Välislingid

• Harilik sidrunipuu Substrali kodulehel
• Sidrun Blendamedinstituudi kodulehel

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011