lehemuld, puulehtede kompostimisel saa­dud muldne kõdu. Parima lehemulla saamiseks kompostitakse parkainevaeseid lehti (pärna-, vahtra-, kase-, pöögi-, sarapuu- ja viljapuulehti) 1,5–3 aas­tat. Parkainerikkad (nt paju ja tamme) lehed lehemullaks ei sobi. Lehemulla väärtuslikumaks muutmiseks ja kompostimisaja lühendamiseks lisatakse lehemassile lupja, kriiti, puutuhka jt lubiaineid ning looma- ja linnuvirtsa ja lämmastikväetist. Aeg-ajalt tuleb kom­posti segada. Bakterite, vihmausside jt elutegevuse soodustamiseks hoitakse kompost kastmisega para­jalt niiske. Lehemuld on kerge (mahumass 0,4–0,6 g/cm³) ja kohev, seda kasutatakse peeneseemneliste kultuuride (nt gloksiinia ja begoonia) külvimullana ja kergete (nt priimulale, alpikannile ja tsineraariale sobivate) mullasegude valmistamiseks.

EME 2, 2009