Mägi-Karabahh
Mägi-Karabahh (aserbaidžaani Dağlıq Qarabağ), Aserbaidžaani maa-ala ja ajalooline piirkond Taga-Kaukaasias Väike-Kaukasuse mäestikus; 4800 km2, umbes 145 000 elanikku (2006), (peamiselt armeenlased), keskus Xankәndi. Moodustab Karabahhi geograafilise piirkonna koos Madaliku-Karabahhiga.
Loodus
Asub Väike-Kaukasuse kaguosas Karabahhi ja Murovdaği aheliku nõlval (suurim kõrgus 3724 m). Maavaradest leidub polümetallilist maaki ja mineraalseid ehitusmaterjale. Valitseb mõõdukalt mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris 2 kuni –13 °C, juulis 14–26 °C, sajab 400–900 mm/a. Jõed kuuluvad Kura ja Araksi jõgikonda. Kolmandikku pindalast katab laialehine mets (tamm, pöök ja valgepöök).
Arheoloogia- ja arhitektuurimälestisi
Enam kui seitsmesajast arheoloogia- ja arhitektuurimälestisest on tähtsamad Gutlu Musa mausoleum (ka Xaçıntürbətli mausoleum 1314) Ağdami rajoonis, Amarasi (4. sajand), Gəncəsəri (armeenia Gandzasari, 1238) ja Xudavəngi (armeenia Xudavəng, 13.–17. sajand) kloostrid Kəlbəcəri rajoonis, 15 avaga (12. sajand) ja 11 avaga (13. sajand) Hudafərini sillad Araksi jõel Cəbrayıl rajoonis, keskaegse linnaplaneerimise näide Şuşa, Azıxi ja Tağlari koopad – kiviaja inimese elukohad, Çalağantəpə ja İlanlıtəpə eneoliitikumi ning Üzərliktəpə pronksiaja asulad Ağdam rajoonis, pronksiaja kurgaanid Xocalı ja Cəbrayıli rajoonis.
Ajalugu
Inimasustuse jäljed Mägi-Karabahhi alal pärinevad paleoliitikumist. Azıxi koobast Lõuna-Karabahhis peetakse üheks kõige vanemaks teadaolevaks kiviaja elupaigaks maailmas. Koopast leiti 1968. aastal neandertallase eelse inimlase lõualuu tükk, mille vanuseks hinnatakse umbes 300 000 aastat. Koopast leiti ka vanema- ja keskmise kiviaja tööriistu ja asula jäänuseid, mis näitavad, et siin elasid hominiidid ligi kaks miljonit aastat tagasi. Varasel pronksiajal elasid Mägi-Karabahhi alal Kura-Araksi kultuuri esindajad. Hulgaliselt on eneoliitikumi ning pronksi- ja rauaaegseid asulakohti. Esimene riiklik moodustis, mis haaras tõenäoliselt ka Mägi-Karabahhi ala oli Manna riik. Selle languse järel kuulus ala osaliselt Meedia ja Atropatene riiki. Suurem osa Karabahhi alast kuulus kuulus I aastatuhande teisel poolel eKr tekkinud Albaania riiki, mida alates 4. sajandist haldasid Sassaniidid. Piirkonnas peamised elanikud olid albaanid, udid, rutulit jt kaukaasia keeli kõnelevad hõimud. 7. sajandil tungisid Mägi-Karabahhiasse araablased, algas islami levik. 11.–12. sajandil kuulus piirkond Seldžukkidele, 13. sajandil vallutasid selle mongolid, ametlikuks nimeks sai Karabahh. 14.–16. sajandil kuulus Mägi-Karabahhi ala Kara Kojunlu, Ak Kojunlu ja Safaviidide riiki. 17.–18. sajandi I poolel oli Mägi-Karabahhi lakkamatute Iraani-Türgi sõdade tallermaa, 18. sajandi keskel tekkis iseseisev Karabahhi khaaniriik, mille keskus Panahabad (hilisem nimetus Şuşa) oli tähtis kultuurikeskus. 1805 kirjutati alla Venemaa ja Iraani kokkulepe, mille kohaselt Karabahhi khaaniriik pidi liidetama Venemaaga, lepe kinnistus Gülistani rahuga (1813). 1822 moodustas Venemaa khaaniriigi asemel sõjaväelise võimuga provintsi (Karabahhi kubermang). Tsaarivalitsus asustas Mägi-Karabahhisse Iraani ja Türgi alalt armeenlasi, mille tulemusel kasvas oluliselt nende osakaal piirkonnas. Aastast 1867 kuulus Mägi-Karabahhi Jelizavetpoli kubermangu. Tähelepanuväärsel tasemel olid kultuur ja kirjandus, asutati palju koole ja trükiti raamatuid. 28. V 1918 kuulutati Aserbaidžaani vabariik, mille koosseisus oli ka Jelizavetpoli ja Bakuu kubermangude ala, sh Mägi-Karabahhi. Samal ajal kuulutas Mägi-Karabahhi armeenlaste I kongress Mägi-Karabahhi iseseisvaks, võttes suuna ühinemisele Armeenia Vabariigiga. Mägi-Karabahhis toimus pidev sõjategevus Armeenia ning Aserbaidžaani ja Türgi üksuste vahel, suurel määral kannatas tsiviilelanikkond, purustati linnu (sh Şuşa) ja külasid. Aserbaidžaani DV nõudis Mägi-Karabahhi Aserbaidžaaniga liitmise tunnustamist, kuid armeenlaste kongress keeldus (üldse peeti 1918–19 9 kongressi istungjärku). 1918–20 oli Mägi-Karabahhis sisuliselt kaksikvõim: tegelik võim kuulus Aserbaidžaani DV-le, keda toetas Türgi ja seejärel Suurbritannia, nimeliselt olid võimul Mägi-Karabahhi armeenlaste Rahvusnõukogu ja rahvavalitsus. 20. V 1920 kehtestati Mägi-Karabahhis Punaarmee toetusel nõukogude võim. 2. XII 1920 avaldas Aserbaidžaani nõukogude valitsus deklaratsiooni, millega Mägi-Karabahhi ala tunnistati Nõukogude Armeenia osaks, 3. VI 1921 otsustas ka VK(b)P KK Kaukaasia Büroo pleenum anda Mägi-Karabahhi Armeeniale. Aserbaidžaani juht Nəriman Nərimanov protestis selle otsuse ja 5. VII 1921 taasliideti Mägi-Karabahhi Aserbaidžaaniga. Otsust mõjutas muuhulgas püüd hoida heanaaberlikke suhteid Türgiga. 7. VII 1923 moodustati Aserbaidžaani NSV-sse kuuluv Mägi-Karabahhi аutonoomne oblast. NSV Liidu koosseisus arenes piirkonna majandus-, kultuuri- ja hariduselu. 1980. aastatel tekkisid (nagu kogu NSV Liidus) majanduslikud raskused. Majanduslike ja sisepoliitliste probleemide lahendamise asemel soodustas NSV Liidu keskvõimu tegevus Mägi-Karabahhi sisepoliitilise olukorra teravnemist ja provotseeris rahvastevahelisi ja usulisi konflikte.1980. aastate II poolel alanud NSV Liidu lagunemise ajal õhutas Armeenia rahvuslikke tundeid Mägi-Karabahhi armeenlaste seas. See poliitika tõi kaasa pingeid rahvustevahelistes suhetes, mis viisid Armeenia ja Aserbaidžaan vahelise konfliktini (1988) ja Xocalı genotsiidini). 1990. aastate alguses hõivas Armeenia Aserbaidžaani edelaosa (Mägi-Karabahhi ja seda Armeeniast eraldava ala), mis 1991 kuulutati sõltumatuks. Pärast vaherahu sõlmimist (1994) on Mägi-Karabahhi staatus siiani määratlemata, rahvusvaheliselt pole ala hõivamist ja sõltumatust tunnustatud. Aserbaidžaani haldusüksusena on Mägi-Karabahhi territoorium jagatud rajoonide vahel, mille piirid alati ei järgi endise Mägi-Karabahhi AO piire.
Välislingid
- ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud Mägi-Karabahhi-teemalised resolutsioonid: 822, 853, 874 ja 884
- Virtualkarabakh.az (Aserbaidžaani riikliku programmi raames loodud veebileht, mis esitab ametlikke seisukohti; aserbaidžaani, inglise, prantsuse, türgi ja vene keeles)
EE6, 1992; muudetud 2015