Poolkuukujuline plaat inim- ja loomafiguuridega (I sajand eKr, Hasanlu)

Manna, vanaaja riik Lõuna-Aserbaidžaanis Urmia järve piirkonnas I aastatuhande esimesel poolel eKr, sõdis Assüüria ja Urartuga. Pealinn Izirtu (Zirta, tänapäeva Mahābād Iraanis). I aastatuhande alguses eksisteeris Urmia järve ümbruses mitu väikeriiki. 9. sajandil kerkis neist Assüüria ja Urartu vahelise võitluse taustal esile Manna. Mannat on esmakordselt mainitud 843 eKr Assüüria kroonikas, hiljem ka Urartu kroonikas. 8. sajandi keskpaigas haaras Manna endasse mitmeid naaberalasid. Manna valitsejate positsioon tugevnes, kui nende liitlane Assüüria lõi 714 Urartut. Võitles 7. sajandil Assüüriaga, sai 660 lüüa. Oli seejärel 612. aastani viimasest sõltuvuses. 7. sajandil rüüstasid Manna alasid Ees-Aasiasse tunginud sküüdid. Umbes 600. aastal eKr ühendati Meedia riigiga. 

Manna elanikud olid paiksed, tegelesid põlluharimise ja karjakasvautsega, sh hobusekasvatusega. Manna kunst ja küsitöö oli kõrgelt arenenud. Sellest annavad tunnistust 8.–7. sajandist eKr pärit leiud Hasanlu kindlustatud asulast Iraanis. Etniline kuuluvus pole selge, võisid olla suguluses kohalike rahvastega (hurrilased, lullubid, kuutid ja kassiidid), hiljem segunesid I aastatuhande algusest piirkonda tunginud iraani rahvastega. 

Loodud 2015