Ak Kojunlu [-junlụ] (aserbaidžaani Ağqoyunlu, türkmeani Akgoýunly, türgi Akkoyunlular), Lõuna-Kaukaasias, Lähis- ja Kesk-Idas 1378‒1508 valitsenud türkmeenide oguuside dünastia, usutunnistuselt sunniidid. Ak Kojunlu valitsejad pärinesid Bayanduri sugukonnast, nende algne valitsemisala paiknes Ida-Anatoolias Vani järve ja Sivase vahelisel alal. Dünastiale pani aluse hõimupealik Tur ‘Ali-beg, kes sõdis 14. sajandil Trebizondi keisririigiga (1352. aastast oli selle liitlane) ja Kara Kojunluga. Ak Koyunlu riigi rajas Kara Yoluq ‘Usman-beg [1378‒1435], kes alistus Timurile ja sai 1402 valitsemiseks Diyarbakıri ümbruse. Timuri liitlasena Osmanite, mamelukkide ja Kara Koyunlu vastu peetud sõdades laiendas valitsemisala. Kara Usmani surmale ärgnenud vennatapusõjas riik nõrgenes. Ak Kojunlu riik saavutas suurima ulatuse ja võimsuse Uzun Ḩasani [1453‒78] valitsusajal. Viimane sõdis edukalt Kara Kojunluga (1467‒69) ja Timuriididega, mille tulemusel tekkis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmav suurriik, pealinnaks sai Tabrīz. Uzun Ḩasan reformeerimis riigi haldus- ja maksupoliitikat. Tema ajal koostatud seadustekogumik oli aluseks nii Osmanite kui ka Safaviidide dünastia seadusandlusele. Gruusia ja Veneetsiaga liidus olles sõdis 1472‒73 Osmanitega, kuid sai 11. VIII 1473 Baškenti lahingus lüüa. Kahe riigi piiriks sai Eufrati jõgi. Uzun Ḩasani surma järel võimule tulnud Ya‘qūb [1478‒90] sõdis läänes Osmanite, idas Timuriidide ja lõunas mamelukidega. Pärast Ya‘qūbi surma algas Ak Koyunlu dünastia langus. Ak Koyunlu dünastia hävitas Ismail I, kes ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid Safaviidide keskvõimu alla.

Uzun Ḩasani poja Zeynel Bey mausoleum. Batman, Türgi

Ak Kojunlu aegne kiiver. Aserbaidžaani Riiklik Kunstimuuseum

Ak Kojunlu aegne ratsasõdur (1450–1550). Metropolitan Museum, New York

Kirjandus

• Ak Kojunlu teoses Encyclopædia Iranica (inglise keeles)
• John E. Woods. The Aqquyunlu: Clan, Confederation, Empire. University of Utah Press, Salt Lake City, ²1999

Loodud 2015