Tagasi ETBL-i avalehele

Ismail I

Tundmatu Veneetsia kunstniku maal, originaal asub Uffizi galleriis Firenzes

Ismail I (Ismā‘īl, pärsia Abū al-Muz̧affar ibn Ḩaydar aş-Şafāwī, aserbaidžaani Şah İsmayıl Xətai; 17. VII 1487 Ardabīl – 23. V 1524 Ardabīl), Safaviidide riigi šahh 1502–24, Safaviidide dünastia ja riigi rajaja.

Tema isa Ḩaydar (surnud 1488) oli imamiidide ehk 12. imaami šiiitide Safavia dervišivennaskonna (sufiordu) juht ja täenäoliselt ordu rajaja Safi ad-Din Ishak Ardabili (1252–1334) järglane. Sai aastast 1494 vennaskonna juhiks. Võitis 1500 šiiitidest aserbaidžaanikeelsete turgi sõdurite (kızılbaşid) toel Şirvani šahi väge (hõivas Bakuu), haaras 1501 võimu ka Lõuna-Aserbaidžaani aladel (kuulutas Tabrīzi pealinnaks ja ennast Aserbaidžaani šahiks), järgmisel aastal võitis Ak Koyunlu väge ja kuulutas end kõigi Iraani alade šahhiks. 1503–10 taasühendas kogu Iraani, Aserbaidžaani ja Lõuna-Dagestani, liidendas Armeenia ja Iraagi (hõivas Bagdadi) ning usbekkidega sõdides osa Kesk-Aasiat (Horasani). Ismaili katse tungida Türgisse appi sealsetele šiiitidele lõppes 1514 lüüasaamisega Çaldırani lahingus Selim I vastu.

Ismail lõi ühendatud ja tugeva riigi. Ta kuulutas šiiismi riigiusundiks, tugevdas haldust, sõlmis sidemeid Euroopaga, edendas kaubandust, käsitööd, teadust ja kunste, pealinnas Tabrīzis asutas raamatukogu ja kooli. Tema ajal sai aserbaidžaani keel Safaviidide õukonna ja sõjaväekeeleks.

Oli silmapaistvaid aserbaidžaani luuletajaid (luuletajanimega Hataii, Khatāī), kirjutas improvisatsioonilist aserbaidžaanikeelset, peamiselt 11-silbilist värssi qoşma’t. Säilinud on poeem „Dəhnamə”, 400 gaseeli, 100 kassiidat. Luuletaja oli ka tema poeg ja järglane Tahmasp (1514–76).

Bakuus (1993, kujur İbrahim Zeynalov), Ardabīlis ja Xaçmazis on mälestussammas, Gəncəs büst. Tema nime kanna Bakuus linnaosa, prospekt ja metroojaam, Gəncəs tänav, samuti Aserbaidžaani kõrgeim sõjaväeline autasu (orden); Müslüm Maqomayev on kirjutanud temast ooperi, Sərdar Fərəcov (1957) sümfoonia.

Välislingid

Kirjandus

  • Andrew J.  Newman. Safavid Iran: Rebirth of a Persian Empire. I.B.Tauris, 2008
  • Roger Savor. Iran under the Safavids. Cambridge University Press, 2007

EE 3, 1988; muudetud 2015