Tagasi ETBL-i avalehele

Nərimanov, Nəriman

Nəriman Nərimanov (1913)

Nəriman Nərimanovi mälestussammas Bakuus (1972, kujur Cəlal Qaryağdı)

Nəriman Nərimanov (venepäraselt Nariman Narimanov; 14. IV 1871 Thbilisi – 19. III 1925 Moskva), Aserbaidžaani ja NSV Liidu riigi- ja ühiskonnategelane, kirjanik, publitsist.

Lõpetas 1890 Gori õpetajate seminari, 1908 Novorossiiski ülikooli arstiteaduse erialal. Töötas õpetajana, aastast 1891 Bakuus gümnaasiumiõpetajana. Kirjutas rahvavalgustuslikke artikleid, koostas õppematerjale („Türgi-aserbaidžaani keele grammatika”, 1899, „Vene keele õpik”, 1899). Organiseeris esimese rahvaraamatukogu Bakuus (avati 1894). Tegi ettepanekuid aserbaidžaani keele tõhusamaks õpetamiseks koolis. Töötas 1914–17 Bakuus arstina.

Oli Aserbaidžaani kirjanduse realistlku suuna arendajaid, kirjutanud arvukalt näidendeid, jutustusi ja romaane, avaldanud kirjanduskriitikat. Tõlkis türgi keelde vene kirjandust (Gogoli „Revident”).

Osales 1905–07 revlutsiooni rahutustes Odessas (1909–13 asumisel Astrahanis), oli aastast 1905 sotsiaaldemokraatliku rühma Gummet ('energia') liige, 1917 selle komitee esimees ja VSDTP Bakuu Komitee liige.1919–20 Vene SFNV välisasjade rahvakomissarjaadi Lähis-Ida osakonna juhataja, rahvusasjade rahvakomissari asetäitja, toetas rahvusautonoomia ideed föderatiivses Nõukogude riigis.

Oli 1920–21 Aserbaidžaani ajutise sõjarevolutsioonikomitee, 1921–22 Aserbaidžaani NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, aastast 1922 Taga-Kaukaasia SFNV Kesktäitevkomitee esimees ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimehi. Osales 1922 rahvusvahelisel Genova konverentsil. ÜK(b)P KK liikmekandidaat 1923–25. Vastuolude tõttu Taga-Kaukaasia kommunistliku partei juhi Sergo Ordžonikidzega viidi üle Moskvasse, kus suri segastel asjaoludel.

Maetud Moskva Punasele väljakule Kremli müüri äärde.

Tema auks on nimetatud linnarajoon ja metroojaam Bakuus, Aserbaidžaani meditsiiniülikool ja linn Lənkərani rajoonis, linn Venemaal, tänavaid. Bakuus on memoriaalmuuseum (avatud 1977), Sumgayıtis (1965) ja Bakuus (1972) mälestussammas, Bakuus, Moskvas ja Kaasanis on tema elu ja tegevusega seotud hoonetel mälestustahvlid.

Töid

  • Harimatus (1894, näidend)
  • Šamdanbäj (1895, komöödia)
  • Nadir-šahh (1899, ajalooline draama)
  • Bahadur ja Sona (1896–1900, romaan)

Välislink

EE 6, 1992; täiendatud 2015