paleoliitikum
paleoliitikum (<paleo- + kr lithos 'kivi'), vanem kiviaeg, kiviaja pikim järk. Paleoliitikumi alguseks peetakse esimeste tööriistade valmistamise aega (vähemalt 2 miljonit aastat tagasi), paleoliitikum lõppes Lähis-Idas umbes 10 000, Kesk- ja Põhja-Euroopas umbes 8000 aastat eKr, sellele järgnes mesoliitikum.
Vanemas ehk alampaleoliitikumis (kuni umbes 150 000 aastat tagasi) elanud ahvinimesed (Homo habilis, arhantroopused) valmistasid algelisimaid kivist ja puidust tööriistu (eoliidid, pihukirves), elatusid küttimisest ja korilusest ning õppisid kasutama tuld (Olduvai kultuur, Acheuli kultuur, Abbeville’i kultuur, Clacton, Satani-Dar, Zhoukoudian).
Keskmises paleoliitikumis elanud algelised pärisinimesed (arhailine Homo sapiens, neandertallased) valmistasid mõnevõrra keerukamaid tööriistu ja esimesi tehiselamuid, neil tekkis usundilisi kujutelmi (nt seoses surnute matmisega, Moustier' kultuur, levaluaa tehnika, Kiik-Koba, Tešik-Taš). Suurenes kultuuri piirkonnitine eristumus.
Nooremas ehk ülempaleoliitikumis (algus umbes 40 000 aastat tagasi) sai valdavaks Homo sapiens ja kujunesid põhilised inimrassid, varasemad inimlased kadusid. Tootmise ja kultuuri areng kiirenes. Tulekivi töötlemine saavutas kõrge taseme, edenes luutöötlemine, leiutati hulk eriotstarbelisi tööriistu ja ajajärgu lõpus vibu, arvatavasti samal ajal kodustati koer. Küttimisele lisandus kalastamine. Suured tehiselamud osutavad asustuse suhtelisele paiksusele. Tekkis sugukondlik kord, uskumuste arenedes sugenesid kunsti algmed. Algas Ameerika ja Austraalia asustamine. Varem suhteliselt ühetaoline inimkonna kultuur hakkas piirkonniti eristuma. Eestis paleoliitikumi leide ei ole avastatud.
Vaata ka seotud artikleid
EE 7, 1994
