Kura-Araksi kultuur, arheoloogiline kultuur IV aastatuhandel – III aastatuhande alguses Põhja-Kaukaasias, Lõuna-Kaukaasias, samuti Iraani loode- ja Türgi idaosas. Kultuur on saanud nime Kura ja Araksi jõgede järgi. Varasemad leiud pärinevad Ararati tasandikult, kust ta u 3000 eKr laienes põhja poole Kaukasuse aladele. III aastatuhandel laienes kultuur läände ja lõuna poole, sh edelasse (Kiliikia), kagusse (Vani järve ümbrus).

Kura-Araksi kultuuri elanikud elasid tõenäoliselt kindlustatud asulates, müürid ja hooned olid valmistatud põletamata tellisest. Algselt ehitati ümara, hiljem nelinurkse põhiplaaniga hooneid. Peamine tegevusala oli maaharimine ja loomakasvatus (eriti veised ja lambad). Varase kultuuri keraamika on hele, hilisemast ajast on pärit punase-musta ja oranži-musta värviga poleeritud keraamika. Kultuuri varases faasi leidude seas on metallesemeid vähe, hilisematest asulatest on leitud arvukalt originaalseid kuid ka naaberalade mõjudega vask-, tina-, hõbe-, kuld- ja pronksesemeid.

Selle kandjate etniline kuuluvus pole teada, peetakse tõenäoliseks hurrilaste ja urartulaste, samuti Põhja-Kaukaasia rahvaste elemente.

Kura-Araksi kultuuri esindajad olid kontaktis umbes samaaegse Maikopi kultuuriga.

Loodud 2015