Tagasi ETBL-i avalehele

Aserbaidžaani loomastik

Aserbaidžaani eri paigus olevad väga erinevad looduslikud tingimused on põhjustanud eripalgelise loomastiku. Aserbaidžaanis on 15 000 selgrootuliiki, 101 kalaliiki (sh mitu tuurlast), 10 kahepaikse- ja 52 roomajaliiki (neist on ohustatud 13), 365 linnuliiki (36 ohustatud, sh luitsnokk-rüdi, väiketrapp) ja 101 imetajaliiki (14 ohustatud, sh kaspia hüljes, pulstikkits, muflon ehk mägilammas). 101 imetajaliigist on 13 putuktoidulised, 28 väike-käsitiivalised, 29 närilised, 2 jänese liiki, 19 kiskjalised ja 9 liiki sõralised.

Mõne imetaja leviku areaal on väga piiratud, teised levivad laialdaselt. Džeiraanid elunevad poolkõrbetes, tasandikel ja künklikes eelmäestikes. Dagestani tuura kohtab Suur-Kaukasuse eelmäestikus (näiteks Zaqatala looduskaitsealal) ja ka kõrgmäestikus. Pulstikkitse ja mufloni kohtab Nahhitševani kõrgmäestikus. Metssiga elutseb Suur-Kaukasuse, Väike-Kaukasuse, Talõši mägimetsades kui ka steppides ja tugaides. Jänes elutseb peamiselt Kura-Araksi madaliku poolkõrbe- ja stepialal ning samuti kõrgmägedes.

Paljud linnud elavad nii metsas, mägedes kui ka tasandikel, kuid mõni liik vaid veekogus (näiteks kühmnokk-luik). Kaljukotkas elutseb peamiselt mägimetsades. Mägiteder elutseb Suur- ja Väike-Kaukasuse lähisalpivööndis. Sinikael-parti kohtab Kaspia rannikul ning paljude siseveekogude ääres.

Loomastikku võib vaadelda samuti loodusvööndites elupaikade koosluste alusel. Poolkõrbetes ja steppides elutsevad koos rebane, jänes, metssiga, šaakal, hunt, stepikass, mäger ja džeiraan ning närilised ja roomajad. Keskmäestike metsades elavad metssiga, ilves, metskits, kaukaasia mägikits, mets- ja kivinugis, punahirv, dagestani tuur, muflon ja pustikkits. Lindudest elutsevad siin erinevad kotka- ja kulliliigid, pärsia mägikana, kaukaasia mägikana ja suurtrapp.

Kaladest 30 liiki on püügikalad. Põhiliselt elutsevad nad Kaspia meres, Kura jões ja tema lisajõgedes ning Kuraga ühenduses olevais veehoidlates ja järvedes. Tähtsaimad siinsed püügikalad on lõhilased, tuur, sevrjuuga, beluuga, šipp, tõugjas ja šemaaja. Vähem tähtsad püügikalad on latikas, sasaan, koha, säga, särg, kaspia heeringas ja kilu. Kalavarudele on kahjulikult mõjunud Kaspia reostus, Kura jõe hüdrotehnilised rajatised ja röövpüük. Kalavaru taastamiseks on rakendatud tööstuslikku maimude ettekasvatamist. 

Aserbaidžaani punasesse raamatusse (I väljaanne 1989) on kantud 108 loomaliiki, neist 14 imetajat, 36 linnuliiki, 13 roomajat ja kahepaikset, 5 kalaliiki ja 40 putukaliiki. Aserbaidžaanis on loomade kaitseks ja arvukuse suurendamiseks rajatud looduskaitsealasid, hoiualasid ja rahvusparke ning kehtestatud jahieeskirjad või on jaht neile täielikult keelatud (näiteks džeiraan, tähnikhirv, pulstikkits, lindudest mustfrankoliin jmt). Tänapäeval näiteks Hirkani rahvuspargis elutseb vaid 14–17 tähnikhirve. Leopardi võib kohata vaid Zangezuri rahvuspargis ja Hirkani rahvuspargis.

Kaspia mere Qızılağaci lahel ja rannikul olev Qızılağaci looduskaitseala ning Ağgöli rahvuspark on Rāmsari rahvusvahelise märgalade nimestikus, neis paigus peatub rändel ning talvitub ja ka pesitseb palju veelinde.

Loe täiendavalt artikleid

Kirjandus

  • Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

Välislink

Loodud 2015