Tagasi ETBL-i avalehele

Göygöli rahvuspark

Göygöli rahvuspark

Göygöli rahvuspark (aserbaidžaani Göygöl Milli Parkı), Aserbaidžaani idaosas Väike-Kaukasuse mäestikus olev rahvuspark. Selle ala looduskaitse on pika ajalooga. 1925. aastal rajati tänapäevase Göygöli rajooni alale Aserbaidžaani esimene looduskaitseala. 1961. aastal see likvideeriti ja 1965. aastal taastati 7100 ha suuruse pindalaga. 2008. aastal rajati looduskaitseala alusel rahvuspark 12 755 ha suuruse pindalaga.

Park asetseb Murovdaği ahelikus Kəpəzi mäe (aserbaidžaani Kəpəzi dağı) põhjanõlval 1000–3060 m kõrgusel merepinnast läbi mitme kõrgusvööndi, alates keskmisel kõrgusel mägimetsast kuni alpiniitudeni. Park on nime saanud siin asuva Göygöli järve (järve pikkus 2800 m, suurim sügavus 89 m) järgi, mis tekkis 1139. aastal toimunud maavärina tagajärjel kui allalangenud Kəpəzi mäe blokk sulges Ağsu jõe. Järv asetseb 1566 m kõrgusel merepinnast. Göygöli järve elustik on väga mitmekesine. Siinne puhas vesi on nii järve- kui ka jõeforelli elupaik. Siinne järveforell on endeemne liik. Pargi alal on veel mitu väikest järve.

Rahvuspargi piirkonna mäestikus valdab külm kuiva talvega kliima: aastane temperatuur on 4–10 ºC ja aastane sademehulk on 600–800 mm.

Rahvuspargi loomastik ja linnustik on mitmekesine. Loomadest võib kohata punahirve, metskitse, mäkra, dagestani tuura, pruunkaru, kivi- ja metsnugist. Lindudest võib kohata kivikana, nurmkana, habekotkast, raisakotkast, pärsia mägikana jmt lindu. Kivikana ja pärsia mägikana on kantud Aserbaidžaani punasesse raamatusse.

Siinse rahvuspargi taimestikus on ligi 420 liiki, sh 20 endeemset liiki (gruusia tamm, idatamm, trautvetteri vaher, idapöök, kaukaasia valgepöök jmt liiki).

Kaitstakse endeemilisi ja ohustatud taime- ja loomaliike, tehakse monitooringut ja arendatakse ökoturismi.  

Halduslikult jääb Göygöli rahvuspark Daşkəsəni, Goranboy ja Göygöli rajooni piiresse.

Kirjandus

  • Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

Välislink

Loodud 2015