Juminda poolsaare Aabla raba matkarada

ökoturism, selline reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning ei ohusta kohalike ela­nike heaolu. Ökoturism on rangemini korraldatud kui säästev turism, ökoturistide põhiline eesmärk on kohalikust loodusest ja kultuurist kogemuste ja teadmiste oman­damine. Ökoturism on harilikult väikesemahuline turism, turiste ei tohiks olla nii palju, et see ohustaks piirkonna ökoloogilist, sotsiaalset ja turismitaluvust. Ökoloogilise taluvuse piiriks on loodusliku koosluse taastumisvõime, sotsiaalne taluvus väljendub kohalike elanike suhtumises turistidesse (kas turistid on piirkonda soovitud või ei) ning turismitaluvus turistide hulgas (kui turiste on liiga palju, saavad nad vähem meelde­jääva elamuse). Ökoturistid peaksid kasutama koha­likke teenuseid (näiteks giiditeenust, transporti, majutust ja toitlustust).

21. sajandi alguses on ökoturism olnud maailma kõige kiiremini kasvav turismiharu. Kuna ta on äär­miselt populaarne, on hakatud ökoturismina pakkuma ka sellist turismiteenust, mis tegelikult ei vasta ökoturismile esitatud nõuetele. Et kvaliteetset ökoturismiteenust oleks teistest turismiteenustest lihtsam eristada, on kasu­tusele võetud ökoturismimärgised, Eesti ökoturismimärgis on EHE (Ehtne ja huvitav Eesti). Eestis juhib ökoturismialast tegevust Eesti Ökoturismi Ühendus.

EME 2, 2009 (M. Reimann)