Tagasi ETBL-i avalehele
Karksi valla teabeportaal
Karksi valla üldandmed
Elanike arv (2011) 3212
Pindala  321,45 km2
Asustustihedus 10,0 elanikku km2 kohta
Vallavanem Taimo Tugi
Maakond Viljandimaa

Karksi vald, 2. järgu haldusüksus, omavalitsuse staatus 13. Il 1992; asub Viljandimaa lõunaosas Läti piiri ääres; keskus Karksi-Nuias.

Karksi vald kuulub Mulgimaasse, valla naaberomavalitsused on Viljandi maakonna Abja, Halliste, Viljandi ja Tarvastu vald, Helme vald Valga maakonnas ja Ruhja piirkond Lätis.

Karksi vald on rahvaarvult kuues ja pindala suuruselt neljas Viljandi maakonna omavalitsusüksus.

 

 

 

Asustus ja rahvastik

Karksi valas on üks vallasisene linn Karksi-Nuia ja 20 küla Ainja, Allaste, Hirmuküla, Karksi, Kõvaküla, Leeli, Lilli, Metsaküla, Morna, Muri, Mäeküla, Oti, Polli, Pärsi, Pöögle, Sudiste, Suuga, Tuhalaane, Univere, Äriküla.

Tinglikult võib Karksi valla jagada 6. kandiks: Karksi-Nuia, Karksi, Polli, Sudiste, Tuhalaane ja Lilli. Iga piirkonna keskus on selgelt välja kujunenud ja omab kohalikku tagamaad. Karksi-Nuia linn on tõmbekeskus kõikide valla külade suhtes.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas 3212 inimest, neist 1683 olid naised ja 1529 mehed (arvestades rännet oli 1. I 2012 Karksi valla rahvaarv 3292 inimest). Vald on rahvuslikult homogeenne, 97,2% elanikest (3122 inimest) moodustavad eestlased.

Valda iseloomustab elanikkonna vähenemine ning vananemine. Aastatel 1993–2008 vähenes rahvaarv peaaegu tuhande inimese võrra, 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse vahel vähenes rahvaarv 900 inimese võrra (vastavalt 4111 ja 3212). Elanike arvu vähenemist põhjustab negatiivne iive, kuid vähenemise peamine põhjus on siiski väljaränne, mis ületab 1,5 korda valda elama asuvate inimeste arvu. Arengu seisukohalt on ohtlik tööealiste kuni 49-aastaste kodanike väljaränne vallast. 2000. aastal elas vallas 1874 inimest vanuses 15–49, 2011. aastaks oli sama vanusegrupi arv vähenenud 1196 inimeseni.

Vaata ka Karksi valla elanike arv asulati

Loodus

Raba Teringi maastikukaitsealal

Karksi vald paikneb Sakala kõrgustiku lõunaosas. Kõrgeimad kohad on Härjassaare mägi (ka Sakala kõrgustiku kõrgeim, 147 m) ja Rutu mägi, mis asuvad valla idaosas. Maastikku liigestavad peamiselt jõgede (Halliste, Kõpu) orud. Karksi vallas on palju looduskaitselisi objekte. Suuremad järved on Ruhijärv, Mäeküla järv, Karksi paisjärv, Ainja järv, Kassepa paisjärv (14,8 ha). Valla piiresse jäävad Ruhijärve hoiuala, kaitsealadest Ainja maastikukaitseala, Alliku kaitseala, Ikepera kaitseala, Karksi maastikukaitseala, Kurimetsa looduskaitseala, Muti maastikukaitseala (osaliselt), Rubina looduskaitseala, Rutu maastikukaitseala, Teringi maastikukaitseala, Tündre looduskaitseala ja Õisu maastikukaitseala. Kaitse all on ka Karksi mõisa park (8,9 ha), Polli mõisa park (10 ha) ja Tuhalaane põlispuude rühm (2,4 ha; endise Tuhalaane kooli juures). Vallas on 11 kaitsealust looduse üksikobjekti, osa neist on seotud rahvapärimustega: Iivakivi ehk Vanapagana kivi (ümbermõõt 25,5 m; Sudiste külas), Maimu koobas ehk Mäkiste põrguhaud allikaga (0,5 ha; Allaste külas), Rutu allikas (Ainja külas), Tuhalaane rändrahn (ümbermõõt 16 m), Viirapuu rändrahn ehk Naatsaku rändrahn (ümbermõõt 21,8 m; Lilli külas), Karksi 2 elupuud, Mägiste lühterkuusk (ümbermõõt alt 3,56 m, kõrgus 23 m, puul on 13 latva; Allaste külas), Oti metsõunapuu ehk Oti mõtsik (Eesti vanim ja suurim metsõunapuu, ümbermõõt 4,77 m ja kõrgus 10 m; Oti külas), Polli hiidelupuu (1,63 m ja kõrgus 19 m; Polli külas), Pöögle mänd (ümbermõõt 3,97 m ja kõrgus 23 m; Pöögle mõisa lähedal) ja Tuhalaane tamm (ümbermõõt 4,46 m ja kõrgus 18 m; Tuhalaane kalmistu juures). Metsamaa hõlmab vallast 53%. Riigimetsamaad haldab Viljandi metskonna Karksi metsandik.

Ettevõtlus ja transport

Valla majanduskeskus on Karksi-Nuia. Valla suurim tööandja on AS Textuur, kes toodab liimpuitplaate ja varustab keskküttega Karksi-Nuia linna. Nuia PMT AS tegevusalaks metallitöötlemine, ettevõte toodab 70% Eestis valmistatavatest hüdrosilindritest. Suuremad ettevõtted on veel OÜ Puidukoda (höövelmaterjali tootmine ja turustamine), AS Karme (veini- ja siidritööstus). Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus (puuviljade ja marjade sordiaretuskeskus) ja Abja Tarbijate Ühistu.

Riigimetsamaad haldab Viljandimaa metskonna Karksi metsandik.

Valla territooriumil asusid nõukogude ajal Karksi kolhoosi (keskus Karksi külas), Kõrgemäe sovhoos (keskus Nuia alevis) ja Polli Aianduse Instituut Polli külas. Peale Eesti taasiseseisvumist alanud põllumajandusreformi käigus moodustati aastatel 1992–93 Karksi ja Kõrgemäe suurmajanditest mitmed põllumajanduslikud ühistud. Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine.

Valda läbivad järgmised põhimaanteed: Valga–Uulu–Pärnu, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia, Karksi-Nuia–Ruhja–Valmiera–Riia.

Haridus, kultuur, tervishoid

August Kitzbergi mälestussammas Karksi ürgoru veerel

Enamus valla haridus, kultuuri- ja tervishoiuasutusi asub Karksi-Nuia linnas. Karksi, Polli, Tuhalaane, Lilli ja Sudiste külas on külamaja, kus tegutseb ka raamatukogu. Muri külas on külakeskus. Karksis on Karksi külamuuseum, Leeli külas August Kitzbergi tubamuuseum, Lilli külas Lilli looduskeskus. Pollis on Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus. Karksi vallas tegutsevad külaseltsid Karksi, Polli, Sudiste (Sudiste, Mäeküla ja Hirmuküla) ja Tuhalaane külas.

Tuntumad vaatamisväärsused on Karksi ordulinnuse varemed koos viltuse torniga Peetri kirikuga, Polli historitsistlik mõisahoone ja park ning ligi 300-aastane Oti õunapuu. Karksi ümbrus on tihedalt seotud kirjanik August Kitzbergi elu ja loominguga. Hulk külajutte ja näidendeid kujutavad Mulgimaale iseloomulikke inimtüüpe ja nendevahelisest ebavõrdsusest tulenevaid suhteid.

Karksi-Nuia ja Ainja paisjärv on puhke ja -ujumiskohad.

Hooldekodu teenust pakub Polli hooldekodu.

Valla kultuurimälestiste kohta loe lähemalt iga asula artiklist.

Ajalugu

Viljatuulamine Karksis (1911)

1224. aastal on esmakordselt mainitud Karksi piirkonda kui Mõõgavendade Ordu kätte läinud ala. 1248. aastast on teateid Karksi foogtkonnast, mis eksisteeris kuni 1534. aastani ja hõlmas võrdlemisi suure maa-ala Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Karksi kirikukihelkond. Vene-Liivimaa ja Põhjasõja vahel vahetas piirkond korduvalt omanikku, kuuludes peamiselt Poola ja Rootsi valitsejatele, Põhjasõja järgselt aga Venemaale. Karksi kihelkonna maa-ala on jaotunud Karksi, Polli ja Pöögle mõisa vahel. 19. sajandi teisel poolel oli ajalooline Mulgimaa tuntud oma rikaste talude ja linakasvatuse poolest.

Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939 ühendati need Viljandi maakonna koosseisus moodustatud Karksi vallaks. 1945 moodustati selle allüksustena külanõukogud. Aastail 1950–62 kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973. aastal liideti väikesed külanõukogud Polli külanõukoguks. Polli külanõukogu baasil loodi 13. Il 1992. aastal Polli vald, mis 28. X 1997. aastal nimetati Karksi vallaks. 1999. aasta märtsis liideti Karksi vallaga varem Halliste valla koosseisu kuulunud Muri küla.1999. aasta sügisel ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald.

Kirjandus

  • J. Kalamees. Polli (Karksi) valla ajalugu. Tartu Ülikool [auhinnatöö]. Tartu, 1939

EE 12, 2003; muudetud 2015