Tagasi ETBL-i avalehele

Mulgimaa

Mulgimaa lipp

Viljapeksutalgulised Mulgimaal

Mulgi pulmalaud 19. sajandi algus. Eesti Rahva Muuseumi püsinäituselt (1994)

Mulgimaa, hõimu- ja keelepiirkond nüüdse Viljan­dimaa lõuna- ja Valgamaa loodeosas, mille tuumiku moodustavad Halliste, Hel­me, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonna ala ning mõningad osad Viljandi ja Saarde kihelkondadest.

Arheoloo­gilise kultuuripiirkonnana eristatav I aastatuhande I poo­lest. Hõlmas 13. sajandi alguses Sakala maakonna lõunaosa kihelkondi (nimeliselt on teada Alistekunde ehk Hal­liste). Mulgimaal kõneldakse lõunaeesti lääne- ehk Mulgi murret, see jaotub kihelkondade järgi murrakuiks. Mulgi keele õppimisele ning arendamisele pööratakse viimastel aastatel järjest enam tähelepanu. Mulgimaa etnograafiline eripära avaldub peamiselt rahvarõivais (nt puusapõll, linik, sõba (kõrik), Mulgi rätt, vaipseelik, pallapool, pikk-kuub).

Talude päriseksostmine ja põllumajandus kulgesid Mulgimaal suhteliselt kiiresti, Mulgimaa tõusis majanduslikult jõuka ja kultuuriliselt aktiivse regioonina jõuliselt esile 19. sajandi keskpaiku, oluline oli linakasvatus. 19. sajandi II poolel ilmus suitsutare kõrvale uue nähtusena mulgi häärber, uusaegse mulgi kultuuri tähtsamaid sümboleid. Samal ajal muutus ka elukorraldus – siiani peremehe ja tema perega ühtedes ruumides koos elanud teenijarahvas eraldus, taluellu hakkas lisanduma üha rohkem linlikku elementi jne. Rahvuslik lii­kumine oli elav, Mulgi kihelkondadel oli oluline osa Eesti ärkamisaja sündmustes.

Omariikluse perioodil oli Mulgimaa arenenud põllumajanduse ja aktiivse kultuurieluga piirkond. Põllumajanduses oli iseloomulik suurem suurtalude osakaal, põllumaa suurem osakaal talumaade hulgas ning uuema põllumajandustehnika kiirem kasutuselevõtt. Kultuuritegevus avaldus eelkõige aktiivses seltsiliikumises.

1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon ja Teine maailmasõda andsid aastasadu kujunenud mulgi identiteedile raskesti korvatavaid lööke. Kuigi Sakalamaa lõunakihelkonnad jäid ka pärast talude kaotamist ja küüditamisi Eestimaa üheks arenenumaks põllumajanduspiirkonnaks, ei saavutanud nad siiski enam taolist rolli, nagu oli seda olnud mulgi talude ajastul.

Mulgimaa põlisasunikke nimetatakse mulkideks.

Organisatsioonid, asutused ja üritused

Mulgi kultuuri ja keele säilitamise, uurimise ja arendamisega tegelevad muuhulgas Mulgi Kultuuri Instituut, Mulkide Selts, Mulgi Elu Edendamise Keskus ja Mulgimaa Arenduskoda.

Korraldatakse Mulgimaad ja kultuuri tutvustavaid üritusi (Mulgi pidu, Mulgi konverents, Meefestival) ja spordiüritusi (Mulgi suusamaraton, Mulgi maraton, Tõrva-Helme kergejõustikupäev, Jaanijooks ümber Karksi-Nuia paisjärve jt), ilmub Mulkide Almanak (aastast 1936) ja mulgikeelne ajaleht Üitsainus Mulgimaa (aastast 2008).

Mulgimaa turismiinfopunktid: Karksi-Nuias, Abja-Paluojas ja Tõrvas.

Muuseumid: Mõisaküla muuseum, Abja vallamuuseum, Mulgi külamuuseum, August Kitzbergi tubamuuseum, Karksi külamuuseum, Heimtali muuseum, Kaasiku talu pitsituba ja muuseum, Helme koduloomuuseum (Kiriku küla), Barclay de Tolly mausoleum (Jõgeveste).

Kirjandus