Mulgi murre kuulub lõunaeesti murderühma, teda on nimetatud ka lõunaeesti läänemurdeks. Mulgi murret on räägitud Võrtsjärvest ja Väikesest Emajõest lääne pool – Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonnas. Vanimad Mulgi murde erijooned on rohkem kui tuhat aastat vanad, näiteks keeldkõne vormid ärä minnä ’ära mine’, rahvaluules ärä minnäk; arhailises rahvaluules esineb ka sünteetilisi tingiva kõneviisi vorme: olluss ’olnuks’, tennüss ’teinuks’. Need vormid ja mitu teist Mulgi murde vormi on keeleuuendus toonud eesti kirjakeelde. Mulgi murdes esineb grammatilise struktuuri uusarenguid, nagu möönva kõne minevik ärden minnä ’sa ei oleks pidanud minema’ ja soovkõne meekest ’palun mine’. Iseloomulikke Mulgi murde jooni on a ja ä muutumine alates 3. silbist e-ks: armasteme ’armastama’. Omanäoline on olnud Mulgi murde sõnavara, näiteks näin ’ema’, äit ’isa’, väkram ’konn’.

Mulgi murre jaguneb kahte murrakurühma: Lääne-Mulgi murrakud on Halliste, Paistu ja Karksi, Ida-Mulgi murrakud Tarvastu ja Helme.

Tüüpilisim Mulgi murrak on Karksi murrak, millele on omased ühelt poolt üldlõunaeestilised jooned, nagu ks - ss, s (usse - ukse, masme - maksma); tk - kk (jakkame - jätkama); vokaalharmoonia (mäda, küsüme); sõel, nael asemel segel, nagel; kõht, tehti asemel kõtt, tetti; sõnaalgulise h kadumine obene (hobune), ommen (homme); klusiili väljalangemine sõna algul mingi teise konsonandi eest: limbi (klimbid), rep (trepp), lit (pliit). Teiselt poolt aga ka puhtmulgipärased jooned, nagu a, ä muutumine e-ks teisest silbist kaugemal sõnas (kirjutteme - kirjutama, äbemede - häbemata) või klusiili gemineerumine (ülipikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi) helilise konsonandi järel (paremppe - paremad; parantteme - parandama) ja da-infinitiivi kujuline keeluvorm (ärä lüvvä! - ara löö!).

Mulgi murret on uurinud Salme Tanning, Karl Pajusalu jt.

Kirjandus

• Ennemustitsel Mulgimaal. Toimetanud H. Kaal, M. Must ja E. Ross. Tallinn, 2008
• Mulgi keele tüüvihk. Kokkusäädai K. Ilves. Viljandi, 2010
• S. Tanning. Karksi murrak. Toimetanud K. Pajusalu. Tallinn, 2004 
• S. Tanning. Mulgi murdetekstid. Tallinn, 1961
• Üitsainus Mulgimaa. Toimetaja K. Ilves. Abja-Paluoja, 2008–  

Välislingid

• Mulgi Kultuuri Instituut
• Mulkide Selts
• Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
• Mulgi sõnastik Mulgimaa Infoportaalis

EE 12, 2003; muudetud 2013