Helme kihelkond
Helme kihelkond hõlmas Valga- ja Viljandimaal nüüdse Helme ja Hummuli valla ning Põdrala vallas endise Riidaja valla ala, Kärstna ümbruse (Tarvastu vald) ning Omuli (eesti keeles ka Hoomuli, Oomuli; Põhja-Lätis). Kuulus esiajal Sakalasse, aastast 1224 ordule. Muinaslinnustest oli Helme kihelkonna alal Tõrva Tantsumägi, võib-olla oli linnus ka arvatavasti 14. sajandi I poolel ehitatud Helme ordulinnuse asukohal. Kirikukihelkonnaks sai Helme kihelkond arvatavasti 13. sajandil (esmamaining 1329). Helme Maarja kirik pärineb 14. sajandist, Taagepera abikirik on ehitatud 1674. 13.–14. sajandil kuulus Helme kihelkond Karksi foogtkonda, alates ordulinnuse valmimisest allus kihelkond otse ordumeistrile. 15.–16. sajandil läänistas ordumeister suure osa Helme kihelkonnast. Helme linnuse juures oli alev; Vene-Rootsi 1656.–58. aasta sõja ajal õhkisid rootslased 1658 linnuse. Vene-Liivimaa sõja ajal peeti Helme kihelkonna alal Oomuli lahing, Põhjasõja ajal Hummuli lahing. Poola võimu ajal oli Helme kihelkond aastast 1582 Pärnu presidentkonna staarostkond. 1621–1888 kuulus kihelkond Pärnu-, 1888–1920 Viljandimaasse. 1845–48 siirdus 17,1% rahvastikust õigeusku. Talude päriseksostmine algas 1857 ja lõppes põhiliselt 1870. aastail. Rahvuslikus liikumises osalesid helmelased elavalt. 1870. aastail tekkinud Tõrva asula sai 1921 aleviks ja 1927 linnaks. Valga maakonna moodustamisel 1920/21 jäid Kärstna ja Riidaja Viljandimaasse, muud Helme kihelkonna vallad ühendati Valgamaaga.
 Helme ordulinnuse varemed 1912. aastal |  Helme Maarja kirik |  1807 Napoleoni vastases sõjas hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile püstitatud mälestusmärk (Anrepi lõvi) Kärstna mõisaomanike Anrepite suguvõsa kabeli ees (1912) |
 Riidaja vallamaja 1930. aastate alguses |  Riidaja rahvamaja 1930. aastate alguses |  Anrepi lõvi 2010. aastal |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
