Pöögle mõis. Ülevaade teelt (1968)

Pöögle (saksa Gut Böcklershof, vene Имение Беклерсгоф), endine rüütlimõis Pärnumaal Karksi kihelkonnas, nüüdsel Viljandimaal Karksi vallas. Asub Karksi ürgoru lõunaveerul. Pöögle mõisast kagus asuvad August Kitzbergi elu ja loominguga seoses olevad endised Pöögle vallamaja ja Maie koolimaja (vaata Pöögle-Maie kool).

Karjamõis: Kooruse.

Kuulus keskajal Karksi lossile. Esimesed teated mõisa kohta pärinevad 1561. aastast, mil selle omandas Heinrich Böckeler. 1744 kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa Maria Tšoglokovale, kes müüs selle krahv Carl von Sieversile. Viimane loovutas mõisa oma vennale Joachim Johannile. Mõis oli Sieversite perekonna valduses kuni 1766. aastani, mil selle omandas Ernst Johann Winter. 1790 sai mõisa omanikuks tema tütar Anna Helene von Sievers, kes abiellus Friedrich Joachim von Oettingeniga. 1808 läks mõis nende laste Jacob Heinrich George, Carl Friedrich Joachim ja Helene Amalie Elisabeth von Oettingeni omandusse. Pärast vendade surma sai mõisa ainuomanikuks H. A. E. von Mellin (sündinud Oettingen). Mellini suguvõsa omanduses oli mõis kuni 1919. aasta maareformini. Viimane omanik enne mõisa võõrandamist oli krahvinna Helene von Mellin (sündinud Pistohlkors).

Arhitektuur

Pöögle härrastemaja oli ühekorruseline keskmise suurusega kivist hoone (ehitatud 18. sajandi lõpus või 19. sajandi I poolel klassitsistlikus stiilis), mille esiküljel on kaks tugevalt eenduvat külgrisaliiti. Peahoone tagaküljel on hilisem kahekordne juurdeehitus, mis asub järsult langeval reljeefil ja on seetõttu madalam (tõenäoliselt 20. sajandi algus). Kompleksi kuulub arvukalt kõrvalhooneid, olulisemad on seotud peahoonega ühtsesse tervikusse esiväljaku äärtel, osa hooneid on reastatud sissesõiduteele. Olulisemad on valitsejamaja (ühekordne kivihoone, 1785), ait-kuivati, töölistemaja, tall (kõik eeldatavasti 19. sajandi algus), ait (18. sajandi lõpp), vesiveski (19. sajandi II pool). Park oli kaheosaline: esiväljak –, mille ühel küljel asus peahoone – ning peahoone taga ja kõrval asuv suur pargiala, mis ürgoru kaldanõlval laskudes muutub jõe poolel parkmetsaks.

Meieni ei ole Pöögle mõisahoone kirjeldatud kujul säilinud. 1970. aastatel hakati seda ümber ehitama, ladudes vanadele müüridele peale silikaattellistest osi. Suuremate müüritööde lõppedes jäi ümberehitus aga pooleli ning sellisena seisab see hoone tänini.

Pöögle mõisa ait (2003)

Pöögle mõis. Majandushoone (1968)

Pöögle mõis. Valitsejamaja, vaade aia poolt (1968)

Kasutatud allikad ja välislingid

• Pöögle mõis Kultuurimälestiste Riikliku Registri andmebaasis
• Pöögle mõis EHA

Loodud 2013