Vaarman, Els

Els Vaarman (Elsa; aastast 1930 Kaljot; 18. VII 1908 Tallinn – 27.VII 1966 Stockholm, 1991 ümber maetud Tallinna), laulja (sopran) ja näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa vedurijuht, ema õmbleja.

Õppis Valga tütarlastegümnasiumis, lõpetas 1927 Draamastuudio teatrikooli, laulmist õppis 1926–32 Tallinna Konservatooriumis (Nikolai Sternbergi klass) ja Armanda degli Abbati juures. Töötas 1927–35 Draamateatris ning aastast 1935 Estonias (aastast 1938 oli eelkõige ooperisolist). Põgenes 1944 Rootsi, osales Stockholmi eesti teatrite ooperilavastustes, esines kontserdilauljana (ka Kanadas, USA-s ja Inglismaal). Mänginud Ingmar Bergmani filmis „Seda ei juhtu siin” (1948).

1973 asutati Stockholmis Els Vaarmani nimeline sihtkapital.

Osi

  • Tea (Faiko Õpetaja Bubus, 1927)
  • Elga (Hauptmanni Elga, 1929)
  • Silvia ja Maret (Raudsepa Mikumärdi, 1929 ja 1936)
  • Josephine (Hasencleveri Napoleon lööb sekka, 1931)
  • Maret (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1932)
  • Solveig (Ibseni Peer Gynt, 1935 Tallinna Töölisteatris ja 1941)
  • Eszter (Ardna Igavene legend, 1935 Estonias ja Ugalas)
  • Margot (Rombergi Kõrbelaul, 1935 Estonias)
  • Mariza (Kálmáni Mariza, 1935 Estonias)
  • Desdemona (Shakespeare’i Othello, Verdi muusika, 1936 Töölisteatris)
  • Hanna Glawari (Lehári Lõbus lesk, 1936 ja 1941)
  • Odette (Kálmáni Bajadeer, 1936)
  • Friederike (Falli Lõbus talupoeg, 1936)
  • Leena (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1937)
  • Riina (Beneši Haljal aasal, 1937)
  • Tosca (Puccini Tosca, 1938, Eesti Pagulasteatris Rootsis 1947, ka lavastaja)
  • Rose-Marie (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1938)
  • Liisi (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
  • Maria (Tšaikovski Mazepa, 1938)
  • Aksinja (Dzeržinski Vaikne Don, 1939)
  • Carmen (Bizet’ Carmen, 1940)
  • Sofia (Aleksandrovi Pulmad Malinovkas, 1941)
  • Lilli Ellert (Vilde Tabamata ime, 1942)
  • Santuzza (Mascagni Talupoja au, 1942)
  • Marta (d’Albert’i Madalik, 1943, Eesti Pagulasteatris Rootsis 1952)
  • vürstinna Marie (Zelleri Linnukaupleja, 1943)
  • Butterfly (Puccini Madame Butterfly, 1949 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
  • Kristiina (Mälgu Ema, 1951 Eesti Pagulasteatris Rootss)

Helikandjaid

  • Els Vaarman (LP, 1956)
  • Eesti lauljaid operettides III (LP, 1972)
  • Rahvusooper Estonia 100, 1, 7 (CD, 2006)

Kirjandus

  • Els Vaarman. Mälestusteos. Stockholm, 1976
  • Els Vaarmani õnnestunud debüüt „Estonias“. – Vaba Maa, 15. märts 1935
  • Els Vaarman-Kaljot. Kümneaastase lapsena esmakordselt ooperilauljanna katsel!... Intervjueerinud Nurr [K. Teder]. – Päevaleht,16. detsember 1935
  • H. V. Hooaja algus „Estonias“. A. Kitzbergi „Tuulte pöörises“ J. Tõnopa esiklavastusel. – Vaba Maa, 14. september 1937
  • T. Lemba, V. Mettus. „Tosca“ uute tegelastega. – Päevaleht, 16. mai 1938
  • ArA [A. Adson], A. Lemba. Õnnestunud ooper. „Vaikse Doni“ esietendus „Estonias“ 12. jaan. 1939. – Rahvaleht, 14. jaanuar 1939
  • V. Mettus. Huvitav ooper. „Vaikne Don“ 14. 1. 39. – Päevaleht, 17. jaanuar 1939
  • R. Päts. N. Vene ooper „Vaikne Don“. – Postimees, 18. jaanuar 1939
  • ArA [A. Adson]. „Karmen“ toob ooperile armuaega. – Rahvaleht, 8. jaanuar 1940
  • V. Mettus. „... siis hoia end!“. Els Vaarman Carmenina. – Teater 1940, 3
  • A. Rinne. Els Vaarmanit mälestades. – Kodumaa, 10. august 1966
  • M. Vaitmaa. Els Vaarman. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • A. Mikk. Katkenud laulukaar. Tallinn, 2000
  • K. Pappel. Ooperilavastustest aastail 1933–1949. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • A. Raa. Opereti valu ja võlu. Paul Pinnast Agu Lüüdikuni. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T370

Välislinke

ETBL, 2000 (M. Sildos), EMBL (T. Õun); täiendatud 2015