Ardna, Priit

Priit Ardna (aastani 1935 Elmar-Friedrich Rossmann; 23. XI 1892 Vändra ‒ 9. XI 1981 Stockholm), organist, dirigent ja helilooja. Isa köster, organist ja kooliõpetaja.

Õppis 1904‒10 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Õppis muusikat algul isa, hiljem Tartus Aleksander Lätte juhendamisel. Lõpetas 1912 Rudolph Griwingi eramuusikakooli oreli erialal, õppis samas aastani 1914 kompositsiooni. Alustas organistitööd 1915 Thbilisis, jätkas seda hiljem Tartus, Tallinnas ja Viljandis. Oli 1927‒33 Ugala ja 1942‒44 Endla pianist ja orkestrijuht ning Vändra, Tartu, Tallinna ja Viljandi koolides muusikaõpetaja, esines oreli- ja klaverisolistina. Põgenes 1944 Rootsi, tegutses Stockholmis organistina. Heliloomingus on tähtsal kohal operetid, menukaimat („Kalurineiu”) on lavastatud ka Rootsis ja Kanadas. Kirjutanud ka palju koori- ja soololaule, orelipalu ja kammermuusikat.

Operetid

  • Ly (1931 Ugalas)
  • Tütarlaps kodumaata (1934 Estonias)
  • Igavene legend (1935 Estonias)
  • Tatra tüdruk (1937 Estonias)
  • Kalurineiu (1941 Estonias)
  • laulumäng Õnnestunud manööver (1951)

Muusikajuht

  • Verdi Traviata (1929)
  • Kálmáni Mariza (1930)
  • Ábrahámi Viktooria ja ta husaar (1931)
  • Ardna Ly (1931)
  • Lehári Lõbus lesk (1942)
  • Ardna Tatra tüdruk (1942

Kirjandus

Priit Ardna Hågersterni kirikus Rootsis ca 1979.

  • A. Lemba. „Tütarlaps kodumaata“. – Vaba Maa, 27. veebruar 1934
  • P. Ardna. Kuidas sündis esimene eesti operett. Intervjuu. – Eesti Sõna, 24. november 1942
  • L. Normet, H. Tõnson. Operett. Tallinn, 1963
  • M. Oja. Nädal aega sünnimaal. – Kodumaa, 6. detsember 1972
  • P. Ardna. Külas koduradadel. Intervjueerinud V. Viires. – Sirp ja Vasar, 8. detsember 1972
  • A. Mering. Elu lugu. Tallinn, 1986
  • K. Leichter. „Estonia” muusikalise arengu keskusena. Tallinn, 1992
  • M. Põldmäe. Sajand Priit Ardna sünnist. – Päevaleht, 23. november 1992
  • A. Hirvesoo. Kõik ilmalaanen laiali. Tallinn, 1996
  • H. Nurk. Helilooja Priit Ardnat võib pidada eesti opereti isaks. – Sakala, 22. november 2003
  • A. Järv. Väliseesti teater. Tartu, 2009
  • Priit Ardna mälestused. Vahendanud E. Kuljus. – Aegkiri 2009, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M27

Välislinke

Lonni – Riina Reinik, Oskar – Agu Lüüdik. Ardna „Igavene legend“. (Estonia, 1935)

„Valss“: Klaudia Maldutis, Artur Koit. Ardna „Igavene legend“. (Estonia, 1935)

Eva – Gerda Murre, Ain – Harri Kaasik. Ardna „Tatra tüdruk“. (Estonia, 1937)

Ingel – Marta Rungi. Ardna „Kalurineiu“. (Estonia, 1941)

Valentin Lind, Elga Rips. Ardna „Tütarlaps kodumaata“. (Estonia, 1942)

ETBL, 2000 (K. Trull), EMBL, 1. kd, 2007 (A. Hirvesoo); täiendatud 2017