Abbati, Armanda degli

Armanda degli Abbati, foto taga kiri: Marina Mikk-Murakinale 4.07.1932.

Armanda degli Abbati (ka Abbati-Campodonico; 10. I 1879 Rooma – oletatavalt 1946 Karagandõ), laulja (metsosopran) ja pedagoog.

Debüteeris 1902 Roomas Wagneri „Lohengrinis” (Ortrud), järgnesid peaosad Milano La Scalas (Ebbe, Amneris ja Azucena), Torino Teatro Regios (Carmen) jm. Töötanud teisteski Itaalia teatrites, sh Veneetsia Teatro La Fenices, Genova Teatro Carlo Felices, Bologna Teatro Comunales, Napoli Teatro San Carlos, Bari Teatro Petruzzellis, Palermo Teatro Massimos jm. Laulnud enam kui 50 ooperis, sh New Yorgi Metropolitan Operas ning Londoni, Madridi, Rio de Janeiro, Buenos Airese, Odessa ja Peterburi ooperiteatreis. 1926 kutsus Haridusministeeriumi Kultuurivalitsus ta Karl Otsa ettepanekul Eestisse Estonia lauljaid juhendama, töötas teatris pedagoogina 3 aastat. Avas seejärel Tallinnas (Suur-Tartu mnt 41–10) oma erastuudio.

Õpilasi: Karl Ots, Karl Viitol, Alfred ja Grete Sällik, Ida Loo-Talvari, Ants Eskola, Eedo Karrisoo, Milvi Laid, Els Vaarman, Aarne Viisimaa, Gerda Murre, Artur Rinne, Agnes Amjärv.

Lavastanud oopereid (Donizetti „Armujook”, 1928 Tallinna Töölisteatris), kirjutanud laule. Arreteeriti 27. aprillil 1941 kui fašistliku Itaalia kodanik, saadeti sama aasta 4. juulil Harku vanglast Karagandõ vangilaagrisse. Viimaseid teateid temast on ühele oma õpilasele saadetud kiri, mis on dateeritud 27. VIII 1946.

Osi

Armanda degli Abbati 1929. aastal oma juubelil.

Kirjandus

  • Armanda degli Abbati ennustab: Laulutaevasse tõuseb uusi tähti! Intervjueerinud E. J. W. – Esmaspäev, 4. aprill 1938
  • Kommunistid ei säästnud kedagi. – Eesti Sõna, 9. jaanuar 1942
  • J. Cathala. Sans fleur ni fusil. Paris, 1981
  • H. Pedusaar. Kive „Estonia“ alusmüürist. Tallinn, 2006
  • H. Pedusaar. Itaallanna Tallinnas ja ... Siberis. – Elukiri 2006, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M25

EMBL 2007 (A. Hirvesoo), ETBL 2000 (U. Aulis); muudetud 2017