Vilde, Eduard

Eduard Vilde (4. III 1865 Pudivere mõis, Virumaa – 26. XII 1933 Tallinn), kirjanik ja teatrikriitik. Isa kubjas.

Õppis Tallinna saksakeelsetes erakoolides ja 1878–82 Tallinna kreiskoolis. Oli lühikest aega Tallinna saksa teatri näitlejaõpilane, mängis 1887–88 Richard Leidenau nime all Vanemuise lavastustes. Töötas 1883–86 Virulase ning 1887–88 ja 1893–96 Tartus Postimehe, 1889–90 Riias ajalehe Zeitung für Stadt und Land, 1897–98 Narvas Virmalise ja 1898–1901 Tallinnas Eesti Postimehe toimetuses. Elas 1890–92 vabakutselisena Berliinis. Andis 1905 Helsingis välja satiirilehte Kaak, elas seejärel poliitilise pagulasena aastani 1917 välismaal. Oli 1918 Estonia dramaturg, 1919 Kopenhaagenis Eesti Vabariigi pressibüroo juhataja, 1919–20 Eesti Vabariigi saadik Berliinis, hiljem vabakutseline kirjanik. Arvustas Estonia, Tallinna Tööliste Teatri ja Draamateatri lavastusi.

Kirjutanud romaane ja jutustusi, mida on dramatiseeritud, ning 3 näidendit. Tema teoste aineil on loodud mängufilmid „Külmale maale” (1965, Eesti Telefilm) ja „Mäeküla piimamees” (1965, Tallinnfilm) ning Gustav Ernesaksa ooper „Kosilased Mulgimaalt”. Majamuuseum ja ausammas Tallinnas, Oscar Wilde´i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus. Temast on Heidi Sarapuu näidend „Tervist, härra Vilde” (1999) ning Mart Kivastiku näidend „Kivist külalised” (2010). 

Osi

  • Antonio (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1888)
  • markkrahv Siegfried (Raupachi Jenoveeva, 1888)

Teoseid

  • Tabamata ime (1912)
  • Pisuhänd (1913)
  • Side (1917)

Kirjandus

  • Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes. Koostanud K. Mihkla, E. Treier. Tallinn, 1960.
  • Vaateid Vilde elusse. Koostanud J. Toomla. Tallinn, 1965
  • Eduard Vilde ja teater. Koostanud H. Pullerits. Tallinn, 1965
  • K. Mihkla. Eduard Vilde elu ja looming. Tallinn1972
  • V. Alttoa. Eduard Vilde sõnameistrina. Tallinn1973
  • Igihaljas Vilde. Koostaja L. Viitol. Tartu2009
  • L. Viitol. Eduard Vilde. Tallinn2012
  • P. Kruuspere. Eesti teatrimõtte lugu. Sissejuhatavaid mõtteid. – Akadeemia 2006, 11

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T390
  • Eesti Kultuurilooline Arhiiv, fond 153

Välislinke

ETBL, 2000 (E. Treier); täiendatud 2016