Õun, Tiina

Tiina Õun (aastani 1973 Raunet; 1973–92 Lõhmuste, 10. VI 1954 Tallinn), muusikateadlane ja -ajakirjanik, arhivaar. Eesti Muusikakogude Ühenduse (1992–2006), Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992), Rahvusvahelise muusikaarhiivide ja -raamatukogude ühingu (International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres, 1993–2006) ja Eesti Teatriliidu (2010) liige. Isa kultuuri- ja sotsiaalametnik, ema õpetaja. Abielus Mati Õunaga.

Õppis 1966–73 Tallinna Muusikakeskkoolis klaverierialal (õpetajad Virve Lippus ja Helju Agur) ja 1973–78 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, lõpetas selle 1980 muusikateaduse erialal. Töötanud 1977–83 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis muusikaosakonna vanemteadurina ja 1983–93 muusikaosakonna juhina, olnud 1980–93 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikaajaloo õpetaja, 1993–94 Eesti Riigiarhiivi filiaali arhivaar ja 1994 ühtlasi Eesti Filharmoonia Kammerkoori toimetaja ning aastast 1994 ajakirja Teater. Muusika. Kino muusikatoimetaja ja 2004–11 Estonia arhivaar-toimetaja.

Teinud autorina kaastööd väljaannetele „Eesti muusika biograafiline leksikon” (1990 ja 2007–08), „Eesti A & O” (1993), „Eesti teatri biograafiline leksikon“ (2000), „Cyrillus Kreek. Personaalnimestik” (1989, käsikirjade osa koostaja), osalenud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojektis „Eesti muusika ajaloo üldkontseptsiooni ja andmepankade loomine” (1994–96) ning Rahvusvahelise Muusikaarhiivide ja -raamatukogude Ühingu projektis RISM (Répertoire international des sources musicales,1994–96), koostanud näitusi, avaldanud artikleid, tõlkeid ja intervjuusid (peamiselt ajakirjas Teater. Muusika Kino), toimetanud raamatuid (nt „Vastab …”, 2005, ja „“Estonia” esimene sajand”, 2007).

 

Artikleid

  • Veelkord Peeter Südast, August Pulstist ja PSMJÜ-st P. Süda 70. surma-aastapäeval. – Teater. Muusika. Kino 1990, 9
  • Ühe pillimehe lugu. – Teater. Muusika. Kino 1990, 12
  • Über einem Autograph von W. A. Mozart im Estnischen Geschichtsmuseum. – Music History Writing and National Culture. Eesti muusikaloo toimetised 1995, 1
  • Ühest Wolfgang Amadeus Mozarti autograafist Eestis. – Teater. Muusika. Kino 1996, 3
  • Oleviste organist Johann August Hagenist (1786–1877) ja tema pärandist I–II. – Teater. Muusika. Kino 1997, 8–9 ja 12
  • Üks Tallinnas kustunud täht. Gertrud Elisabeth Mara (Schmeling). – Teater. Muusika. Kino 1999, 4 ja 7
  • Teatrijuttu Neeme Kuningaga I–II .– Teater. Muusika. Kino 2002, 3 ja 4
  • Verdi ooper „Ernani” esmakordselt „Estonia” laval (koos A. Remmega). – Teater. Muusika. Kino 2002, 4
  • Persona grata. Heli Veskus. – Teater. Muusika. Kino 2005, 3
  • Ei millestki Wagnerini. – Estonia esimene sajand (toimetaja; koostaja Vilma Paalma; 2007)
  • Persona grata. Priit Volmer– Teater. Muusika. Kino 2007, 11

Kirjandus

  • R. Luik. Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju. – Postimees, 28. september 2011

EMBL 2, 2008 (A. Remme); täiendatud 2014 (V. Uuetoa)