Tammsaare, A. H.

A. H.Tammsaare (pseudonüüm, õieti Anton Hansen; 30. I 1878 Albu vald, Järvamaa – 1. III 1940 Tallinn), kirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik. Vanemad talunikud.

Õppis 1898–1903 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ning 1906–07 ja 1907–11 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Töötas 1903–05 Tallinnas Teataja toimetuses ja arvustas Estonia, Lootuse, Valvaja, Pandorini jt seltside näitemänge ning Tallinna saksa teatri lavastusi ja külalisetendusi, oli 1905–07 tööl ajalehtede Sõnumed, Vaatleja ja Tulevik juures. Analüüsis 1913 Noor-Eesti „Teatri-raamatus” võrdlevalt Estonia ja Vanemuise kutselist  teatrit. Kirjutas 1920. ja 1930. aastatel poleemilisi ja analüüsivaid teatrialaseid artikleid. Aastast 1921 on tema loomingu põhjal loodud üle 100 teatrilavastuse (sh Valter Ojakääru ooper „Kuningal on külm”, 1967, ja Eino Tambergi ballett „Poiss ja liblikas”, 1963), kuuldemänge, telelavastusi („Rudolf ja Irma”, 1985; „Ma armastasin sakslast”, 1997) ning filme („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964, „Indrek”, 1975, „Kõrboja peremees” 1979, kõik Tallinnfilm). Palju on tehtud dramatiseeringuid tema romaanidest, alates „Tõe ja õiguse” I osa järgi „Vargamäe” (1932, dramatiseerija Andres Särev). Palju kordi on dramatiseeritud ka tema novelle ja jutustusi.

Ausammas Albus (1936) ja Tallinnas (1978), majamuuseum sünnikodus Tammsaarel (1958) ja Tallinnas (1967).

Näidendeid

  • Juudit (1921)
  • Kuningal on külm (1936)
  • Teosed (18 köidet, 1978–93)

Kirjandus

  • M. Sillaots. A. H. Tammsaare looming. Tartu, 1927
  • K. Mihkla. A. H. Tammsaare elutee ja looming. Tartu, 1938
  • H. Siimisker. A. H. Tammsaare. Tallinn, 1962
  • L. Kalmet. A. H. Tammsaare ja eesti teater. Tallinn, 1962
  • H. Puhvel. A. H. Tammsaare elu ja loomingu varasem periood (1878-1922). Tallinn, 1966
  • A. H. Tammsaare: metoodiline kiri ja kirjanduse nimestik. Koostajad V. Kabur, K. Veel. Tallinn, 1977
  • Mälestusi A. H. Tammsaarest. Koostaja E. Teder. Tallinn, 1978
  • „Inimene ja jumal” 1962. Dokumendikogumik V. Kingissepa nimelise Tallinna Riikliku Akadeemilise Draamateatri lavastusest. Koostaja L. Tormis. Tallinn, 1988
  • E. Treier. Tammsaare ja tema „Tõde ja õigus” . Tallinn, 2000
  • Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat. Koostaja E. Treier. Tallinn, 2001
  • E. Treier. Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2002; 2. tr. 2011
  • M. Vaino. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. Tallinn, 2016
  • A. Adson. A. H. Tammsaare 50-aastane. – Vaba Maa, 29. jaanuar 1928
  • J. Viiding. A. H. Tammsaare. – Maanoored 1938, 2
  • B. Linde. Ketserlikke mõtteid A. H. Tammsaare loomingu puhul. – Töölisteater 1938, 3(8)
  • K. Kask. Mis saab Vargamäest?: (ühe Eestimaa talu algust ja lõppu tajumas). – Teater. Muusika. Kino 1987,  7
  • Ü. Tonts. Teed, mis viivad Vargamäele ja Põrgupõhjale. – Teater. Muusika. Kino 1987,  7
  • J. Allik. Tammsaare sotsiaalses ajas ja teatraalses ruumis: [Priius – kallis anne. Taeva kingitus]. – Teater. Muusika. Kino 1991,  8
  • M. Visnap. Tammsaarest, Prosast ja meie teleteatrist: [Ma armastasin sakslast]. – Teater. Muusika. Kino 1998, 5
  • O. Kruus. Abielu sõlmimine ajalehekuulutuse abil. – Elukiri 2001, 5
  • A. Saro. „Tõde ja õigus”: kultuurilise identiteedi küsitlemine. – Teater. Muusika. Kino 2006, 6
  • P. Kruuspere. Eesti teatrimõtte lugu. – Akadeemia 2006, 11
  • M. Oidsalu. Üks jutt, kaks jutlust: [Põrgupõhja uus Vanapagan]. – Teatrielu 2010
  • M. Balbat. Unenäoline Vargamäe: [Vargamäe varjus]. – Teatrielu 2010
  • J. Tooming. Teekond Põrgu põhja ja õndsusele: katkendeid isiklikust teatriloost: [Põrgupõhja uus Vanapagan]. – Looming 2010, 4
  • P. Kruuspere. A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast” teatrilaval. – Armastus ja sotsioloogia. Koostajad M. Hinrikus, J. Undusk. Tallinn, 2013
  • P.-R. Purje. Vargamäe jääpurikad: [U. Lennuki „Tõe ja õiguse” lavatõlgendused]. – Teater. Muusika. Kino 2015, 7/8

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T496
  • Eesti Kultuurilooline arhiiv, fond 190

Välislinke

ETBL, 2000 (E. Treier); täiendatud 2016