Estonia seltsi hoone (Väike-Tartu maanteel, praegu Rävala puiestee algus; hoone hävinud), kus 1906 alustas tegevust kutseline teater Estonia

Estonia [-to:-], 1865 Tallinnas asutatud laulu- ja mänguselts. I üldlaulupeol (Tartus 1869) sai Estonia meeskoor Eduard Bergmanni juhatusel I järgu diplomi. Aastast 1871 tegutses seltsis näitetrupp, aastast 1894 saavutati juba silmapaistvaid tulemusi (lavastajad Andres Pert, Karl Kichlefeldt, Willem Thal). Esitati sõnalavastusi ja laulumänge. 1896 korraldas Estonia koos Lootuse seltsiga VI ja 1910 iseseisvalt VII üldlaulupeo. 1906 rajati näitlejate (Paul Pinna, Theodor Altermann jt) algatusel ning seltsi toel (Karl Lüüs, Jaan Linnamägi) kutseline Estonia teater. Seltsi suunamisel valmis 1913 teatri- ja kontserdihoone, ehitaja Tallinna Eesti Teatri OÜ Estonia. Kogu oma tegutsemise aja korraldas ja toetas selts teatri- ja muusikategevust.

Nõukogude võimu tulekul 1940 seltsi tegevus lõpetati. Saksa okupatsiooni aastail tegutses selts taas. Tegelik taasasutamine teostus 1990. Seejärel loodi seltsi osakonnad Soomes (1991, liitus 1997 Tuglase Seltsiga), Rootsis (1991) ja Austraalias (1997). Seltsi esimees on aastast 1990 Arne Mikk. On kujunenud uued tegevussuunad: mitmesuguseid kultuurivaldkondi, ajalugu, rahvuslikku identiteeti jm kajastavate loominguliste õhtute korraldamine, kirjastustegevus, mitme teatri- ja muusikaalase toetusfondi haldamine jms. Aastast 1993 tegutseb tulemuslikult Estonia Seltsi Segakoor.

EE 12, 2003