Tagasi ETBL-i avalehele

Albu vald

Albu valla üldandmed
Elanike arv (2012) 1173
Pindala  257,19 km2
Vallavanem Kalju Kertsmik
Keskus Järva-Madise
Maakond Järva maakond

Albu vald, 2. järgu haldusüksus, moodustatud 19. XII 1993, asub Järvamaa loodeosas, keskus Järva-Madise külas.

Albu valla naaberomavalitsused on Paide, Roosna-Alliku, Järva-Jaani ja Ambla vald Järvamaal, Kõue ja Anija vald Harjumaal ning Tapa vald Lääne-Virumaal.

Rahvastik ja asustus

Albu vallas on 16 küla.

Külad: Ageri, Ahula, Albu, Järva-Madise, Kaalepi, Lehtmetsa, Mõnuvere, Mägede, Neitla, Orgmetsa, Peedu, Pullevere, Seidla, Soosalu, Sugalepa, Vetepere

Vaata ka Albu valla elanike arv asulati

Loodus

Paikneb Kõrvemaa (läänes) Pandivere kõrgustikule (idas) ülemineku alal. Pinnamoodi ilmestavad Mägede mõhnastik, Aegviidu–Neitla oosistiku lõunapoolsed vallseljakud (sh Vulbi mäed) ja soosaartena paljud väikevoored (nn väljamäed). Sood (Kakerdaja raba jt) kuuluvad enamjaolt Epu-Kakerdi soostikku. Albu valla ala asub Jägala jõgikonna kaguosas, mida veestavad Jägala jõe ülemjooks, Ambla jõe alamjooks ja Tarvasjõgi. Kõrvemaal on mitu väikest rabajärve (Kakerdaja järv, Tartussaare Ees- ja Tagajärv ehk Kihmjärv) ning sadade laugastega laugastikke. Leidub kütteturvast (Kaalepi raba), ehitusliiva (Mägede ja Neitla karjäär) ja kruusa. Suurema osa Albu valla lääneosast hõlmab Kõrvemaa maastikukaitseala. Peedu küla tagamail asub väike Vulbi maastikukaitseala. Osaliselt on valla piires Kiigumõisa maastikukaitseala ja Kurisoo looduskaitseala. Parkidest on kaitse all Albu mõisa park (6,7 ha) ja Seidla mõisa park (6,5 ha). Looduse üksikobjektidest on kaitse alla võetud Kihme allikad (Kaalepi külas), Vetepera tamm ehk Tammsaare tamm (ümbermõõt 3,92 m ja kõrgus 17 m; Vetepera külas), Kabrani rändrahn (kaitse all 1938. aastast; ümbermõõt 17,2 m), Miinakivi (kaitse all 1937. aastast; Järva-Madise külas) ja Seidla Suurkivi ehk Ausammaste kivi (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 17,2 m; Seidla külas). Omal ajal murti kivist tükke ausammaste valmistamiseks, näiteks valmistati nii Järva-Madise Vabadussõja mälestusmärk). Kõrvemaa metsad, mõhnad ja veekogud on arvestatav turismipiirkond, kus eriline tähtsus on kirjanduslikel paikadel (Vetepere-Vargamäe, Järva-Madise). Simisalus paikneb Riigimetsa Majandamise Keskuse loodusmaja. 71% vallast on metsa ja soo, 29% põllumaa all.

Kakerdaja raba

Kultuskivi Albu valllas Orgmetsa külas

Albu kultuurihiis

Ettevõtlus ja transport

Nõukogudeaegsed põllumajandushooned Albu vallas

Põllumajandusliku tootmisega tegelevad OÜ Farmiks Agro (Orgmetsas), Tammsaare OÜ (Albus) ja Ahula Seemnekasvatus OÜ (Seidlas). Riigimetsamaad haldab Järvamaa metskonna Väätsa metsandik. Tuntuimad tööstusettevõtted on Woodman OÜ (puitmööbel), OÜ Preskosa (vaipade ja vaipkatete tootmine: mõlemad Kaalepis) ja OÜ Pakpoord (Ahulas: päästevestide tootmine; Äripäeva edetabelis 2009. aasta edukaim ettevõte Järvamaal, 42 töötajat, käive 81 miljonit krooni). Valda läbivad Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhi- ja Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaantee

Haridus, kultuur ja tervishoid

Roigasaed Albu vallas Vetepere külas

Töötavad Albu Põhikool, Ahula Lasteaed-Algkool, Albu ja Ahula rahvamaja, noortekeskus ning Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus. Aastast 2000 korraldatakse Albu Suusasõitu Jaak Mae karikatele. 

Albus ja Ahulas on raamatukogu ning Veteperes A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Vallamaja ees on Tammsaare mälestusmärk (püstitatud 1936). Järva-Madise külas on 13.–14. sajandil ehitatud Püha-Matteuse kirik.

Tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Järva-Madise Püha Matteuse kogudus. 

Jaak Mae suusakooli õpilasi (2007)

Jaak Mae omanimelist suusavõistlust avamas. Tema kõrval Albu vallavanem Kalju Kertsmik ja Lembitu Kuuse (2007)

Jaak Mae suusavõistlus. Kristina Šmigun (2007)

Ajalugu

Albu valla piirid kattuvad suuremas osas ajaloolise Järva-Madise kihelkonnaga. 1894. aastal liideti Albu vallale Seidla vald, alates 1896. aastast on vallamaja Järva-Madises. Albu vallavolikogu tegevus lõpetati 25. juulil 1940. aastal, 1945. aastal moodustati Albu valla territooriumile 3 külanõukogu: Aravete, Järva-Madise ja Peedu. 1954 liideti Järva-Madise ja Peedu külanõukogu, moodustus Albu külanõukogu, 1963 liideti sellele ka Aravete külanõukogu. 1977. aastal liideti Aravete ümbrus (Aravete alevik, Kukevere, Kurisoo, Mägise ja Sääsküla külad) praeguse Ambla vallaga, kujunesid tänase Albu valla piirid. Nüüdne Albu vald sai omavalitsusstaatuse 22. IV 1993 (tollase Ambla külanõukogu piires).

EE 12, 2003; muudetud 2012