Ambla vald
 |  |
 |
| Ambla vald | |
| Elanike arv (2011) | 1935 |
| Pindala | 166,45 km2 |
| Vallavanem | Rait Pihelgas |
| Maakond | Järvamaa |
Ambla vald, 2. järgu haldusüksus, moodustatud 11. IV 1991; asub Järva maakonna põhjaosas. Keskus Ambla alevikus.
Ambla valla naaberomavalitsused on Tapa ja Tamsalu vald Lääne-Virumaal ning Albu ja Järva-Jaani vald Järvamaal.
Asustus ja rahvastik
Ambla vallas on 3 alevikku (Ambla, Aravete ja Käravete) ning 10 küla.
Külad
Jõgisoo, Kukevere, Kurisoo, Mägise, Märjandi, Raka, Rava, Reinevere, Roosna, Sääsküla.
Vaata ka Ambla valla elanike arv asulati.
Loodus
Põhiosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneserval, äärmine lääneosa kuulub Kõrvemaasse. Valla piires algavad Jägala parempoolsed lisajõed Ambla ja Jänijõgi, ülemjooksul läbib valda Soodla jõgi, maastikku ilmestavad Aravete ja Käravete paisjärv. Palju väikesi, peamiselt madalsoid: Koigi, Lohala, Prümli, Pätsiniidu, Vistla raba, Rava raba jt. Vallas asuvad Rava maastikukaitseala ja Lüsingu maastikukaitseala ning osaliselt Kurisoo looduskaitseala (hõlmab ka Kurisoo kurisud) ja Vulbi maastikukaitseala, huviväärsed on Pätsiniidu paekärgastik (karstiala), Aravete allikad (looduskaitse all) ja Kangrumägi (sipelgakolooniad). Kaitse all on veel Aravete kooli park (4,4 ha), Eevakivi (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 26,5 m; Mägise külas) ja Prümli kivi ehk Laikivi (kaitse all 1937. aastast; ümbermõõt 17,5 m; Jõgisoo külas).
Ohverdamiskoht Ambla vallas Käravete alevikus
Ettevõtlus ja transport
Metsamaa hõlmab 39% vallast. Riigimetsamaad haldab Järvamaa metskonna Rava metsandik. Valla lääneosa läbib Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaantee, millelt hargnevad Piibe maantee lõigud Käravetelt Jägala ja Aravetelt Tartu suunas, oluline on ka Ambla–Tamsalu tee.
Majanduselus on juhtkohal Aravete (Aravete Agro OÜ, AS Aravete Saeveski, Aravete Metallitööde OÜ, OÜ Terasman ja Saint-Gobain Ehitustooted AS Tehas Optimix), Mägise külas tegutseb OÜ TKM Ehitus.
Haridus, kultuur ja tervishoid
Ambla koolimaja 1920. aastatel
Amblas töötab lasteaed-põhi- ja Aravetel keskkool, neis ja alevikes Käravetel on raamatukogu, Aravetel spordi- ja tervisekeskus ning Amblas ja Aravetel kultuurimaja, Kurisoo mõisa härrastemajas paikneb Aravete külamuuseum.
Kultuurimälestistest on oluline 13. sajandil alustatud Ambla Maarja kirik, mis on Järvamaa vanim säilinud kirik, ning 19. sajandil ehitatud Käravete klassitsistlikus stiilis mõisahoone.
Tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Ambla Maarja kogudus. Vallas on Ambla ja Sipelga kalmistu.
Ajalugu
Olulised piirimuudatused tehti 1938: Ambla vallaga liideti osa Nõmküla valda, samas anti mõned Albu valla asulad Lehtse vallale. Rajoonide moodustamisel 1950 arvati endine Ambla vald (Ambla, Jäneda ja Roosna külanõukogu) Tapa rajooni. 1963. aastani nüüdispiires olnud ala sai omavalitsusliku valla staatuse 11. IV 1991.
Vaata ka Ambla kihelkond.
Kirjandus
- R. Viljat (koostaja). Ambla vanadel fotodel. Paide, 2006
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2014
