Nikolai Sternberg (Gorski; 15. VI 1856 Heinaste, Pärnumaa – 10. IV 1944 Pärnu), laulja (tenor) ja pedagoog.

Õppis Pärnu poeglaste gümnaasiumis (muusikaõpetaja Eduard Hädrich), misjärel läks Saksamaale laulmist õppima, täiendas end Itaalias (arvatavasti Paduas) Antonio Selva juhendamisel.

 Oli 1886–89 külalissolist Peterburi Maria Teatris, Saksamaal Berliini Kroll-Ooperis ning Tallinna Teatris, andis soolokontserte Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Saksamaal ja Venemaal kasutas nime Gorski). Algatas 1889 Peterburis suveooperi Livadia, kuid see osutus läbikukkumiseks. Järgmistel aastatel oli solist Milano La Scala’s ja New Yorgi Metropolitan Opera’s. Tuli 1891 taas Tallinna Teatrisse. 1890. aastate lõpul asus Peterburi, kus sai Maria Teatri solistiks, tegutses pedagoogina ja esines solistina, mh Eesti Seltsi üritustel. Pärast 1917. aasta revolutsiooni elatas end tundide andmisega, opteerus 1920 Tallinna Kõrgema Muusikakooli direktori Mihkel Lüdigi kutsel Eestisse. Oli 1921–32 Tallinna Konservatooriumi õppejõud (aastast 1928 professor); õpilasi: Hella Teder-Juurikson, Antonie Kosmõnina, Olga Torokoff-Tiedeberg, Artur Rinne; saavutas edu ka draamastuudio õpilastega, kellest vokalistidena paistsid silma Els Vaarman ja Eino Uuli. Töötas ka Estonias näitejuhina, tõi koos Alfred Sällikuga lavale Bizet’ „Carmeni” (1921) ning Karl Jungholziga Gounod’ „Fausti” ja Verdi „Rigoletto” (1922).