Uuli, Eino (vanem)

Eino Uuli (Heino; 14. XII 1906 Narva – 19. II 1976 Tallinn), lavastaja ja laulja (tenor). Eesti Näitlejate Liidu (1940) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1951). Isa riigiametnik. Olnud abielus Meeta Tammaiga, Lisl Lindauga, Lydia Aadrega ja aastast 1947 Geeni Raudsepaga. Poeg Eino Uuli.

Õppis 1915–19 Narva gümnaasiumis, lõpetas 1925 Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumi, õppis Tallinna Konservatooriumis algul klaverit (Peeter Ramuli klass), lõpetas 1933 lauluerialal (Aino Tamme klass). Täiendas end lavastamise alal 1936–37 riigi stipendiaadina Moskvas, Berliinis ja Prahas. Oli 1929–32 Estonias koorilaulja, 1933–34 Ugalas näitleja ja lavastaja, 1934–36 Vanemuises solist ja lavastaja, 1937–46 ja 1948–51 Estonias lavastaja (märts–oktoober 1949 peanäitejuht; jäi 1951 haiguse tõttu teatritööst kõrvale) ning 1946–48 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ooperiklassi juhataja; täiendas end 1950 pool aastat Leningradis. Tõlkinud oopereid, kirjutanud libretosid, ooperialaseid artikleid ja uurimusi („Ooperilavastaja päevik”, „Veerandsada aastat muusikas ja eesti muusikalavastusteatris”, „Benno Hanseni portree laval ja elus”, käsikirjad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis). 

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957). Nõukogude Eesti preemia 1949, Stalini preemia 1951.

Lavastusi

  • Puccini Tosca (1933, laulis Cavaradossit, 1937 ja 1945)
  • Puccini Boheem (1935, laulis Rodolfot, 1942 Vanemuises, 1936, 1941, 1943, 1944 ja 1947 Estonias)
  • Aava Vikerlased (1935)
  • Mascagni Talupoja au ja Leoncavallo Pajatsid (1935, laulis Caniot, ja 1944 Vanemuises, 1942 Estonias)
  • Puccini Tütarlaps Läänest (1937)
  • Gounod’ Romeo ja Julia (1938)
  • Flotow’ Martha (1938, Vanemuises 1942)
  • Tšaikovski Mazepa (1938)
  • Donizetti Don Pasquale (1938, Vanemuises 1943)
  • Dzeržinski Vaikne Don (1939, Vanemuises 1940)
  • Auberi Fra Diavolo (1939)
  • Puccini Turandot (1939)
  • Bizet’ Carmen (1940, Vanemuises 1945)
  • Rimski-Korsakovi Maiöö (1940)
  • Verdi Don Carlos ja Trubaduur (mõlemad 1940)
  • Tšaikovski Padaemand (1940)
  • Wagneri Tannhäuser (1942)
  • Rossini Sevilla habemeajaja (1943)
  • d’Albert’i Madalik (1943)
  • Tšaikovski Jevgeni Onegin (1944)
  • Rubinsteini Deemon (1945)
  • E. Kapi Tasuleegid (1945 ja 1948)
  • Ernesaksa Pühajärv (1946)
  • Verdi Aida (1947 Vanemuises)
  • Kálmáni Silva (1948)
  • Ernesaksa Tormide rand (1949)
  • Dunajevski Vaba tuul (1949)
  • Krassevi Külmataat (1950)
  • Gounod’ Faust (proloog, 1967)

Osi

  • Siebel (Gounod’ Faust, 1931)
  • Lõkov (Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja, 1932)
  • Aramis (Benatzky Kolm musketäri, 1933)
  • Cavaradossi (Puccini Tosca, 1933 Ugalas)
  • Mister X (Kálmáni Tsirkusprintsess, 1933)
  • Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1934 Vanemuises)
  • Edvin (Kálmáni Silva, 1935)

Teoseid

  • Eesti ooper iseseisvuse kahekümnendal aastal (Kakskümmend aastat Eesti iseseisvusaegset teatrit. 1918–1938. Näitekunsti Sihtkapitali Valitsus, 1938)
  • Martin Taras (1966)
  • Ooperilavastaja päevikust (Looming 10, 1981; katkendid)

Kirjandus

  • Eino Uuli 1906–1976. [Voldik]. Tallinn, 1976
  • Vahelugemisi teatrist ja teatrirahvast. – Teater 1935, 2
  • A. Aele. „Boheem” „Vanemuises. – Vaba Maa, 9. aprill 1935
  • R. J. „Boheem. – Postimees, 9. aprill 1936
  • W. L. „Boheemi uuslavastus „Estonias. – Uudisleht, 31. oktoober 1936
  • L. Soonberg. Ooperi „Tütarlaps Läänest esietendus. – Uus Eesti, 13. september 1937
  • T. Lemba. „Romeo ja Julia. – Päevaleht, 8. veebruar 1938
  • ArA [A. Adson]. Hooaja avang „Estonias. „Mazepa 10. IX 38. – Rahvaleht, 12. september 1938
  • A. Lemba. Märkmeid ja võrdlusjooni „Mazepa puhul. – Rahvaleht, 12. september 1938
  • L. Soonberg. „Don Pasquale. – Uus Eesti, 2. november 1938
  • R. K.-P. [Kangro-Pool]. „Vaikne Don Estonias. Selle edu mentaliteedilisi põhjusi. – Postimees, 25. jaanuar 1939
  • V. Mettus. „Sevilla habemeajaja. Lavastus ja mäng. – Eesti Sõna, 29. jaanuar 1943
  • E. Uuli. „Estonia teater minevikus, olevikus ja tulevikus. – Postimees, 2. mai 1944
  • -sk [K. Kask]. „Tasuleekide lavaesituslikust küljest. – Õhtuleht, 18. september 1945
  • L. Normet. Ühest ebaõnnestunud muusikalavastusest. Operett „Suur viiuldaja Riiklikus Teatris „Estonia. – Sirp ja Vasar, 12. veebruar 1949
  • K. Sild. „Tormide rand RT „Estonias. – Sirp ja Vasar, 8. oktoober 1949
  • Eino Uuli 60-aastane. – Õhtuleht, 14. detsember 1966
  • M. Oja. Teatrile pühendatud elu. – Kodumaa, 8. detsember 1971
  • L. Kirepe. 70 aastat Eino Uuli sünnist. – Sirp ja Vasar, 17. detsember 1976
  • A. Mikk. Eino Uuli. – „Estonia lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • V. Paalma. Mõni sõna Eino Uulist. – Sirp ja Vasar, 12. detsember 1986
  • H. Pedusaar. Ooper ja lavastaja. – Kive Estonia alusmüürist / H. Pedusaar. Tallinn, 2006
  • K. Pappel. Ooperilavastustest aastail 1933–1949. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • K. Haan. Lavastaja, laulja, pedagoog Eino Uuli. – Variatsioone eesti muusikale. Tallinn, 2009 (Aegkiri; 3)

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T368

G. Bizet’ „Carmen”. (Estonia, 1932, Eino Uuli kooriliikmena)

Cavaradossi – Heino Uuli, Tosca – Tooni Kroon. Puccini „Tosca”. (Ugala, 1933)

Porthos – Aleksander Mälton, Athos – Karl Merits, Aramis – Eino Uuli. Benatzky „Kolm musketäri”. (Ugala, 1933)

G. Verdi „Traviata”. (Estonia, 1933 , Eino Uuli kooriliikmena)

Eino Uuli

ETBL, 2000 (K. Trull), EMBL (T. Õun); täiendatud 2017