Jakob Westholmi Gümnaasium

Jakob Westholmi Gümnaasium asub Tallinnas, asutatud 1898 poeglaste eraalgkoolina (juhataja Juhan Umblia). Põhikoolis õpetatakse süvendatult muusikat, inglise keelt ja majandust, gümnaasiumis on humanitaar-, reaal- ja riigikaitse õppesuund. Koolis tegutsevad mudilas-, laste-, sega- ja Revalia poistekoor, kooliraadio SASS, Carolina tantsustuudio, isemajandav muusikaklass ning mitu ringi (sealhulgas kunsti-, võrkpalli- ja pallimänguring). 20010/11. õa oli koolis 65 õpetajat ja 795 õpilast.

Direktoreid: Elmar Etverk (1935 ja 1937–42), Einar Vapper (1964–71), Virve Sooväli (1971–80); aastast 1994 on direktor Kalle Niinas.

Ajaloost

1905–35 oli kooli direktor (aastast 1907 ühtlasi omanik) Jakob Westholm. Esimene koolimaja (arhitekt Karl Jürgenson) valmis 1913. Kool on tegutsenud järgmiste nimede all:

• 1915–20 Jakob Westholmi Erameesgümnaasium
• 1920–23 Jakob Westholmi Poeglaste Erareaalgümnaasium
• 1923 –40 Jakob Westholmi Poeglaste Õigustega Erahumanitaargümnaasium
• 1940–41 Tallinna 7. Keskkool: Westholmi Gümnaasiumi õpilased (alates 7. klassist) liideti Prantsuse Lütseumiga Tallinna 7. Keskkooliks. Nooremad lapsed viidi üle Tallinna Linna 8. Algkooli. 1941 poolitati Tallinna Linna 8. Algkool ja moodustati Tallinna 22. Algkool.
• 1941–44 Westholmi Gümnaasium
• 1944–46 Tallinna 7. Keskkool:  Tallinna 22. Algkool nimetati 1946 Tallinna 22. Keskkooliks. Kool jätkas poistekoolina.
• 1946–89 Tallinna 22. Keskkool
• 1989–96 Tallinna Jakob Westholmi Keskkool
• 1996. aastast taas Westholmi Gümnaasium.

Pärast omaniku surma (1935) loodi sihtasutus Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaargümnaasium, mis pidas kooli ülal, korraldas õppe- ja kasvatustööd ja algatas Kevade tänaval uue koolimaja ehitamise. Hoone valmis 1940 (arhitekt Herbert Johanson, Arthur Jürvetson). Samal aastal kool riigistati. 1954. aastast on ta segakool. Aastast 1964 on õpetatud süvendatult muusikat (Zoltán Kodály metoodika alusel; aastast 1999 ainult põhikooliklassides), aastast 1997 õpetatakse süvendatult inglise keelt, gümnaasiumis on humanitaar-, reaal- ja riigikaitseklassid. Koolil on oma sümboolika, 1950.–60. aastail ilmus almanahh Kevade, 1996. aastast ilmub ajaleht West-Post.

Tuntud vilistlasi: Jaak Allik, Ants Antson, Aleksander Aspel, Siim Kallas, Toomas Karjahärm, Jaan Kross, Fred Kudu, Boris Kõrver, Endel Lippus, Paul Luhtein, Heino Mandri, Hjalmar Mäe, Arne Oit, Rudolf Põldmäe, Henno Rajandi, Henn Roode, Katrin Saks, Vello Salupere, Karl Selter, Henno Sepmann, Boris Tamm, Roman Toi, Ruudi Toomsalu, Rando Truve, Eino Uuli, Heinz Valk, Enn Vetemaa.